Ansip Riigikogus: oleme suutnud kiiresti reageerida

30. september 2009, 15:59

Oleme suutnud valitsussektori tasakaalu
positsiooni parandada ainuüksi sel aastal 19 miljardi krooni ulatuses. Oluline
on olnud kiire reageerimine, Eesti on seda suutnud, lausus peaminister Andrus
Ansip täna pöördumises Riigikogu poole.

Järgneb peaminister Andrus Ansipi tänane poliitiline avaldus 2010. aasta riigieelarve üleandmisel Riigikogule.

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu,

Möödas on pisut rohkem kui aasta ülemaailmse majanduskriisi algusest. Nii maailma suurimad kui väiksemad on saanud tunda finantssüsteemi raputusi. Need turbulentsid on sundinud Eesti valitsust ja Riigikogu sel aastal tegema kaks negatiivset eelarvet. Vaja on olnud kiireid otsuseid, tuleb tunnistada, et ka valusaid. Oleme suutnud valitsussektori tasakaalu positsiooni parandada ainuüksi sel aastal 19 miljardi krooni ulatuses. Oluline on olnud kiire reageerimine, Eesti on seda suutnud.

Kui aasta tagasi ütlesid mitmed analüütikud, et prognoosida pole mõtet, sest nähtavus on null, siis täna on ilm selginemas. Ootused ja hinnangud on muutunud optimistlikumateks. Levimas on arvamus, et "jalad on põhjas".

Selle sama tõdemusega kirjeldas Mart Laar riigieelarvet ka täpselt kümme aastat tagasi, siin, Riigikogu kõnepuldis esinedes. Toona järgnes sellele kümneprotsendiline majanduskasv. Praegused partnerid – Isamaa ja Res Publica Liit ja Reformierakond – olid ka toona koos koalitsioonis.

Nagu siis, nii ka praeguses kriisis ei valinud vabariigi valitsus eelarvepoliitika lõdvenemise teed, vaid on järginud ranget eelarvepoliitikat. Range eelarvepoliitika on meid kriisis hästi aidanud.

Paljude Euroopa riikide jooksva aasta eelarvedefitsiit on suurem kui kogu Eesti valitsussektori võlakoormus, mis on kõige väiksem Euroopa Liidus. Ning nii saab see olema ka 2010. aastal.

Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni ning Eesti valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks kõige pisemaid.

Jooksevkonto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on üks vähestest riikidest Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha. Need on meie eelised, mis lasevad loota, et me väljume majanduskriisist tugevatena.

Hetk tagasi andis valitsus Riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu, mis täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid. See tähendab, et me jätkame range eelarvepoliitikaga ka olukorras, kus seda suudavad vähesed. Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarvedefitsiidi 3% piires. Eesti on üks neist vähestest.

2010. aasta eelarve kulude tase, 89,6 miljardit krooni, on võrreldav käesoleva aasta kulutuste mahuga. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.

Kõige väärtuslikum ressurss on mõistus. Selleks, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime pikemas perspektiivis suurendab valitsus 2010. aastal kulusid haridusele. Kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Hariduskulud suurenevad miljardi krooni võrra ehk 11 miljardi kroonini. Valitsus ei kahelnud hetkekski hariduskulutuste jõulises suurendamises. See on parim võimalik investeering. Just kriisi ajal luuakse uued, innovaatilised tooted, mis toovad edu uuel tõusul.

Vastupidiselt levitatud hirmujuttudele pensionid 2010. aastal ei vähene. Paraku ka ei suurene. Veel 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni. Alates 2009. aasta aprillist on see tõusnud 4723 kroonini. Pensionid on nelja aastaga kahekordistunud. Kuid tunnistagem, austatud Riigikogu, et nii väikese sissetulekuga on raske toime tulla. Ma ei näe ühtegi põhjust ei täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima.

Veel neli aastat tagasi oli Eestis surmasid sündidest rohkem ligikaudu kolme tuhande võrra. Vanemahüvitise ja erinevate teiste meetmete toel on 2009. aasta üle väga pika aja esimene, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne. Sama loodame ka 2010. aastalt ja seepärast on valitsus otsustanud vanemahüvitise jätta kärpimata. Meie noored pered peavad tundma kindlust ja riigi tuge, et sünniks palju lapsi.

Majanduse elavdamiseks oleme käivitanud sel ja ka tuleval aastal võimalikult suures mahus investeeringuprojekte. 2010. aasta eelarves on investeeringute maht kasvanud 14%. Valitsussektoris kavatseme investeerida kokku 13,3 miljardi krooni ulatuses. Investeeringute osatähtsus valitsussektoris on eeldatavasti jälle kord kõige suurem Euroopa Liidus.

Ka kultuurivaldkonda tulevad järgmisel aastal mahukad eurotoetused, mis annavad võimaluse ellu viia mitmeid riigile olulisi suurprojekte nagu Eesti Rahva Muuseumi hoone rajamine, Meremuuseumi ja Ajaloomuuseumi ekspositsiooni ning külastuskeskkonna uuendamine.

Kaitsekulutused kroonides küll vähenevad, kuid suhtena sisemajanduse koguprodukti jäävad praegusele tasemele, moodustades 1,86 % SKPst. Riigi julgeolek peab olema prioriteet alati. Nii headel kui halbadel aegadel. Meie rahvusvahelised partnerid näevad ja hindavad seda.

Riik on oma kulud hoolega üle vaadanud. Enamike Euroopa Liidu riikide SKP maht on ülemaailmses kriisis langenud tagasi aastasse 2005–2006. Peaaegu samasse aega on langenud ka meie riigi tegevuskulud. Tuleva aasta riigieelarvega oleme me jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Alates 2008. aastast on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.

Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis kümme protsenti, tubakaaktsiis tõuseb alates 1. jaanuarist 2011. aastal. Muid täiendavaid maksutõuse eelarvesse kavandatud pole.

Austatud Riigikogu,

Ma tänan kõiki riigieelarve koostajaid, ametnikke ja ministreid. Käesoleval aastal oleme olnud pidevas eelarve koostamise protsessis. Usun, et järgmisel aastal pole meil vaja lisaeelarvet koostada. Kuid kui olud peaksid muutuma, peaksime endiselt olema valmis kohaselt ja koheselt reageerima.

Usun, et valitsus andis Riigikogule üle "Kriisist väljumise" eelarve. Loodan, et Riigikogu menetleb eelarvet heas koostöös, riigimehelikult ja konstruktiivselt. Õigeid otsuseid langetades suudame tulla sellest kriisist välja kiiremini ja tugevamini kui teised. Konservatiivne eelarvepoliitika on loonud selleks head eeldused.

Palun teie toetust valitsuse esitatud eelarve eelnõule. Aitäh!

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. September 2009, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing