Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro vajab aasta lõpus ülejäägiga eelarvet

    Eile tutvustas peaminister Andrus Ansip riigikogu kõnepuldis järgmise aasta riigieelarvet. Muu hulgas kinnitas ta, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris.
    Selle tagatiseks on Eesti tugev eelarvepositsioon. "Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarve defitsiidi 3 protsendi piires. Eesti on üks nendest vähestest," sõnas ta. "Valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks pisemaid."
    Ansipi eilse sõnavõtu eel avaldas statistikaamet ühe numbri - 9,3 - ja selle numbri väärtust tuleb lugeda miljardites kroonides. Tegemist on arvuga, mille ette miinusmärki seades näeme, kui palju ületasid valitsussektori kulud tänavusel esimesel poolaastal tulusid.
    9,3 miljardit miinust aasta lõpus tähendaks, et valitsussektori eelarve puudujääk oleks 4,4% SKPst - kui arvesse võtta rahandusministeeriumi pakutud prognoosi, mille kohaselt tänavune Eesti SKP on 210,3 miljardit krooni. Et aga euro tõepoolest 2011. aastal tuleks, ei tohi defitsiit ületada Maastrichti kriteeriumidega sätestatud 3 protsenti ehk praeguse SKP prognoosi järgi 6,3 miljardit krooni.
    Seega ei ole küsimus pelgalt selles, et teine poolaasta peaks tulud kuludega nulli saama. Vähemalt kolme miljardi jagu peaks tulema ka lisatulu.
    Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on jõudmine Maastrichti 3 protsendi raamidesse saavutatav. "Jooksev defitsiit on juba vähenenud," kinnitas ta. "Eelarvepositsioone parandavad meetmed avaldavad suures osas mõju teisel poolaastal. Teine lisaeelarve, seaduste muutmised, maksumuudatused, otsesed kulude kärped, muu valitsussektori puudujäägi piirangud. Ka eurotoetuste kasutamine ja varade müük jääb põhiliselt teise poolaastasse," loetles rahandusminister kriteeriumide täitmiseks loodud valemi komponente.
    Osaks sellest kavast on näiteks suurem omanikutulu riigi osalusega ettevõtetest, samuti metsamaa müük. Lisaks on riik suutnud eelarvepositsiooni parandada kulusid kärpides. Kevadises majandusprognoosis ette nähtud 3,2protsendise puudujäägi asemel arvestatakse praegu aasta lõikes 2,8 protsendiga SKPst. Ent nende otsuste kõrval on olulised ka teise poolaasta maksude laekumised.
    Ka Eesti Panga president Andres Lipstok uskus möödunud nädalal, et 3 protsendi raamidesse jõudmine on saavutatav.
    Eesti püsib eurokursil, kinnitas ta eelmisel reedel konverentsil "Äriplaan 2010".
    Teisipäeval tutvustas keskpanga juhtkond aga euroalaga liitumise väljavaateid panga nõukogu liikmeile. Nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul oli ülevaate põhiline sõnum, et praegune panga analüütikute hinnang näeb võimalust euro 2011. aastal saavutada.
    Samas nentis Männik, et küsimus pole pelgalt kärpimises, vaid ka selles, kuidas raha eelarvesse teisel poolaastal laekub. "Seal on teatud ebakindlus. Mis see reaalne tulemus lõpuks on, seda me ei tea. Praegu näeb see (Eesti Panga hinnang - toim) positiivne välja, aga selles hinnangus on ka ebakindlust," ütles ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.