GDA - asjalik abimees või nipp ostjaid võita?

Ain Alvela 01. oktoober 2009, 00:00

Augusti lõpus hakkas poeriiulitele jõudma leiva-, liha-, piima-, joogi- jt tooteid, mille pakendil ilutseb uudne märgistus - GDA, mis annab tarbijale infot, milliseid toitaineid toode sisaldab.

Praegu kümmekonna tootja pakendeid ehtiv märgistus peaks euroliidu plaanide kohaselt saama kogu müüdava söögikraami pärisosaks ning teavitama kasutajat, kui palju sisaldub toiduaines rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, küllastunud rasvhappeid, valke, soola ja suhkrut ning kui palju energiat üks kindla suurusega portsjon sööjale annab.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp märkis, et ühest küljest on tegemist tootjate siira sooviga tarbijat põhjalikult informeerida, andes nende käsutusse tervislikku toitumist võimaldava info. Teisalt astub mängu ka ettevõtete turundusstrateegia - praegu, jaekaubanduse läbimüügi kukkumise ajal saab eriti oluliseks konkurentidest eristumine.

"Tootjate kasu GDA-märgistusest on lihtne sõnastada -tarbijale oma toodete kohta lisainfo andmine. Sellega kaasneb nii turunduslik mõõde kui ka enese näitamine vastutustundliku ettevõttena," selgitas Potisepp. "Märgistus annab konkurentsieelise, vähemalt seni, kuni tooted pole massiliselt GDAga märgistatud."

Kehtna Mõisa OÜ tütarettevõte Kehtna Lihatööstus on paigutanud põhjaliku tooteinfo oma võrguleheküljele, kauplustesse saadetakse aga A4 formaadis trükitud tootetutvustusi.

Ettevõtte juhataja Tiit Sullakatko kahtleb, kas Kehtna lihatsehhist väljuvale toodangule kunagi GDA-märgid peale tulevad, sest väikepakendis toodangut eriti ei tehta ja vorstilatile info trükkimisest pole suuremat tolku.

"Ma ei kujuta ette, kuidas inimene vorstitootelt selle info välja loeks ja siis veel selle järgi kaupa valiks," ütles Sullakatko. "Praegu ostetakse hinna ja maitse järgi, kes tahab koostist täpselt teada, võib seda müüjatelt küsida."

Sullakatko tõdes, et väikestele lihatööstustele vägisi pealepandud kohustused tuleb omaette pusides välja kannatada.

"Oleme suutnud nendega kuidagi kaasa minna, muidu me poleks enam eluski," tunnistas Sullakatko, kuid jääb kindlaks, et toodete praegusest veel põhjalikumal märgistamisel pole sügavat mõtet.

ASi Põltsamaa Felix turundusdirektori Marek Viiloli sõnul on GDA-märgistus lisatud Felixi valmistoitude sarjale.

"Kui varem pöörasime tähelepanu eelkõige valmistoitude energia- ja rasvasisaldusele, siis GDA-märgistuse kasutuselevõtuga sai selgeks suhteliselt kõrge soolasisaldus valmistoidu ühes portsjonis," kirjeldas Viilol. "Varem polnud soola kõrge osakaal kellelegi silma hakanud. Nüüd muutuvad mitmed meie toidud vähemsoolaseks ja tervislikumaks."

Euroliit soovib salamisi GDA-märgistuse kunagi kohustuslikuks korras kõikidele toidukraami sisaldavatele pakenditele saada. Et aga huvigruppe on palju, siis otsustamine venib. Üks on selge - nii tootjad kui ka tarbijad on seda meelt, et info peab olema ühesugune ja lihtsasti hoomatav.

Tootjad on jagunenud kahte lehte - ühed, kel tahtmine märgistada, teised, kes lubavad sellest hoiduda. Viimaste argument on GDAga kaasnev lisakulu, mõned jagavad seisukohta, et GDA-märgistus ei ole parem tooteinfost 100 grammi kohta.

ASi Valio Eesti turundusdirektor Lauri Betlem tunnistas, et tarbija teavitamine on iseenesest hea, kuid Valio ei kiirusta GDA-märgistuse kasutuselevõtuga.

"GDA-märgistuse puhul on veel liialt palju küsitavusi. Meie hinnangul on praegune 100grammistel kogustel baseeruv märgitus lihtsamini arusaadav ning võimaldab põhjalikuma taustainfota, et tooteid objektiivselt võrrelda," nentis Betlem. "Ka GDA-le ülemineku kulutused oleksid märkimisväärsed. Valio Eesti sortimendis on üle 150 toote, ühekordse kulutusena tuleb neile teha uue kujundusega pakend. Enamik pakendeid on neljakeelseid, iga uue kujunduselemendi lisamine võib tähendada eri turgudel eri pakendi kasutuselevõttu."

Tere piimatööstuse turundusjuht Anne Tääkre tunnistas, et GDA-märgistuse pakenditele jõudmisele eelnes töö, mis hõlmas laboriuuringuid, portsjonikaupa protsentide arvutamist ja uute pakendite väljatöötamist ning kujunes kahtlemata kulukaks.

"Leevendust pakub ehk see, et uusi pakendeid saab kasutusele võtta järk-järgult," märkis Tääkre, tõdedes, et väiketootjale võib lisakulu ületamatuks osutuda.

Sirje Potisepp möönis, et kulutused uuele märgistusele üleminekul on vältimatud, ent lisas, et miski pole halvem variandist, kui Euroopa Komisjonist tuleb riikidesse otsekohalduv määrus, mis kuulub täitmisele kohe või lühikese aja jooksul.

"Küll väiksemad järele tulevad, kui suured ees teevad ja tarbijad sellest kasu leiavad - läheb veidi aega," ütles ta.

Lauri Betlem, ASi Valio Eesti turundusdirektor
GDA-märgistus eeldab 100 grammi kohta käiva infoga võrreldes suuremat süvenemist.

Tarbija peab arvestama, kas ta sööb korraga pakendil märgitud annuse või mõne muu koguse.

Teiseks peaks tarbija hindama, kas ta kuulub n-ö keskmise tarbija hulka.

Julia Deikina, Coca-Cola Balti Jookide ASi regulatoorsete suhete juht
Toitumisalase info arvestuse aluseks on GDA-märgistuses n-ö keskmise inimese päevane energiavajadus 2000 kcal.

GDA toitumisjuhise põhimõte on toitumisalase teabe järjekindel avaldamine, aitamaks tarbijal teha teadlikke valikuid tervisliku toidusedeli koostamisel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing