Riigikontroll: maksuameti uus IT-süsteem on kaheldav võluravi

01. oktoober 2009, 17:01

Vaatamata tehtud arendustele
maksuameti võlahalduskeskkonnas jätkavad võlad kasvamist. Julgen kahelda
kas see on võluravi, mis kõik probleemid lahendab, märkis riigikontrolli
tulemusauditi osakonna auditijuht Urmet Lee.

"Selle aasta alguses rakendatud uued IT-süsteemid MTAs parandavad järjepidavust ning loovad eeldused, et tulevikus võiks MTA hakkama saada väiksema hulga, aga paremini kvalifitseeritud sissenõudjatega, st sama hulga inimestega suudetaks rohkem maksuvõlgu sisse nõuda," ütles Lee.

Lee tõdes, et vaatamata tehtud arendustele sissenõudmise tõhustamisel jätkavad võlad kasvamist. "Seda küsitavam on nii rahandusministri kui ka MTA peadirektori ootus, et auditis tuvastatud probleemid leiavad lahenduse uue infosüsteemi abil. Julgen kahelda kas see on võluravi, mis kõik probleemid lahendab," lisas ta.

Võlglastest rääkides ütles ta, et enamik võlglasi nimekirjas on suhteliselt väikese võlasummaga. "Väikeste kõikumistega on võlgnevuste joon ülespoole liikunud, kuid kasvutempo on viimastel kuudel vähenenud," rääkis Lee. "Kuid me arvame, et maksumati tõhusam töö saaks kasvu ohjata," märkis ta. Lee lisas, et lihtsustatult annab audit hinnangu sellest lähtudes, kas kõik võlad, mis pidid laekuma, ka laekusid või vähemalt vähenesid.

"Meie lähtekohaks on tõdemus, et kõiki maksuvõlgu pole täie karmusega reaalne sisse nõuda. On teatud objektiivsed piirangud. Koju tuleb tuua need võlad, mida on võimalik sisse nõuda.

Metoodikas loeti Lee sõnul heade sissenõudmiste eeldustega võlglase kriteeriumiks seda, kui tegemist polnud tankistidega vaid sissenõudjale oli teada võlglase korrektne kontakt ja vastutavad isikud. Hinnangu andmisel analüüsiti juriidilistest isikutest neid, kelle võlad olid suuremad kui 100 000 krooni. "Need on võlglased kellele võiks omistada rohkem tähelepanu," lisas Lee.

Riigikontrolli hinnangul ei ole maksu-ja tolliameti töö võlgade sissenõudmisel olnud tõhus. "Võla tekkele reageeritakse aeglaselt, leebelt meie hinnangul, toimingute järjepidevuses esineb viivitusi ning selle tõttu jääb riigil saamata sadu miljoneid kroone maksutulu aastas," selgitas auditi juht.

"Arvan, et 150 miljonit krooni maksutulu, mis jäi riigil mullu saamata, on päris palju raha, mille kättesaamisel tasuks vaeva näha," möönis ta. Peaaegu pooltel (43%) juhtudest, kui oli oodata, et sissenõudmise tulemusel võlg tasutakse või see väheneb, seda ei juhtunud. "Paljud probleemid on selles, et otsustega on viivitatud."

"Maksuvõlgu ei suudeta sisse nõuda, kuna valdkonna arendamisel on tehtud valed strateegilised valikud nagu IT-arendustega viivitamine ning vale personalipoliitika sissenõudmisega tegelevate ametnike osas. Tekkinud võlale reageeritakse liiga hilja. Need asjaolud tingivad maksutulude alalaekumise," rääkis Lee.

Auditis toodi ühe tähelepanekuna välja, et ühele sissenõudjale langev keskmine võlajuhtumite hulk (3000-8000) jätab sissenõudjale ühe võlajuhtumi menetlemiseks alla minuti aega. "Kas sissenõudjatelt tasuks ära võtta pisivõlglased ja jätta keerulised juhtumid. See annaks kuus 20 minutit ühe võlglasega tegelemiseks, mida on siiski vähe," tõdes Lee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. October 2009, 21:49
Otsi:

Ava täpsem otsing