Teder riigikogus: kui kaugele võib riik minna?

01. oktoober 2009, 13:40

Kui kaugele võib riik kulude kärpimise ja
tulude suurendamisega minna, kas riik võib nö ära kärpida riigiaparaadi nii, et
riik ei ole võimeline osutama avalikku teenust ega täitma riigi delegeerimatuid
tuumikfunktsioone, märkis Indrek Teder täna riigikogus.

Järgneb Indrek Tederi pöördumine:

Austatud juhataja, lugupeetavad Riigikogu liikmed

On tavapärane ja igati ratsionaalne, et ma ei hakka ümber jutustama Teile elektrooniliselt saadetud 2008. aasta ülevaadet. Keskendun praktilisematele teemadele, mis tulenevad põhiseaduses sätestatud õiguskantsleri positsioonist, millega, ma leian, kaasneb kohustus käsitleda ka meie riigi ees seisvaid põhiseaduslikke väljakutseid, nii nagu mina neid näen. Põhiseadus ei ole pelgalt pühapäevane lugemislektüür, mida võiks argielus unustada.

Eesti põhiseaduse võib tinglikult jaotada neljaks. Kõigepealt preambula ja üldsätted, mis sätestavad meie põhiseaduse kõige olulisemad aluspõhimõtted, seejärel põhiõigused ja vabadused ning kolmandaks Eesti riigi ülesehitus ja struktuur. Neljandana lisandub juurde kuulumine Euroopa Liitu vastavalt põhiseaduse täiendamise seadusele. Riigi ülesehitus peab toimima ja olema selleks võimeline, et täita põhiseaduse preambulast ja üldsätetest tulenevaid ülesandeid ning tagama meie põhiõigusi ja vabadusi.

Õiguskantsleri üks möödunud ja ka käesoleva aasta teema oli ja on eelarvemenetlus ning sellega seonduvate seaduste muutmine. Riigikogu on eelmisel ja käesoleval aastal võtnud vastu mitmeid keerukaid otsustusi, mis mõjutavad kõiki – nii üksikisikuid, ettevõtteid kui ka riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi. Ennekõike seonduvad need vajadusega kohandada riigieelarve tegelikule olukorrale, mida Riigikogu on valitsuse eestvedamisel otsustanud teha jupikaupa. Alates majanduskriisi ilmnemisest on menetletud lisaks ühele terviklikule eelarvele kolme negatiivset lisaeelarvet. Praegu seisab Riigikogu ees vastutusrikas ülesanne menetleda 2010. aasta eelarvet. Jah, nõustun sellega, et rasked ajad nõuavad raskeid otsuseid. Viimaste aastate jooksul olime õnnistatud tormilise majanduskasvuga ning jõudsime uute hüvedega ära harjuda. Nendest loobumine on mõistagi valus, kuid tihti paratamatu.

Aga siiski – kui kaugele võib riik kulude kärpimise ja tulude suurendamisega minna? Kas riik võib nö ära kärpida riigiaparaadi nii, et riik ei ole võimeline osutama avalikku teenust ega täitma riigi delegeerimatuid tuumikfunktsioone. Omariiklus nõuab tegevuskulusid. Mõtlen riigiaparaadi, põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide olemasolu ja kui soovitakse oma riiki, siis on kulutused selleks paratamatud. Lõputult selle arvelt kärpida ei saa.

See ei ole kaugeltki ainult päevapoliitiliste kokkulepete saavutamise küsimus. Olen korduvalt osundanud, et nagu kogu avaliku võimu, sh Riigikogu poolt tehtav, allub ka riigieelarve põhiseaduslikkuse järelvalvele. See hõlmab muu hulgas ka riigieelarve menetlusnõuete järgimist. Tuletan meelde käibemaksu tõstmist ilma mõistliku etteteatamistähtajata.

Ma loodan, et 2010. aasta 1. jaanuari jõustumistähtajaga ei kavandata rohkem maksumuutusi kui need, mis üleantud riigieelarve eelnõust lähtuvad. Rõhutan üle paljukorratud tõdemuse – põhiseadus kehtib igasuguses majandussituatsioonis. Kuigi õiguskantsleri volitused osundatud valdkonnas ei ole väga laiad, kasutan ma neid vajadusel ka tulevikus põhiseadusskleroosi tõrjumiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. October 2009, 14:00
Otsi:

Ava täpsem otsing