Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sel aastal mitut suurobjekti ehitav Merko on enesekindel
Eile vastas aripaev.ee lugejate küsimustele ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben.
Kas ka järgmine aasta on loota suuri projekte?
Erasektoril on jätkuvalt keerulised ajad. Küll aga on riigil plaanis mitu suurt objekti. Loodame, et need hankekonkursid ei takerdu vaidluste või eelarvevahendite nappuse taha. Sellisel pingelisel ajal olekski riigil mõistlik kaasata ettevõtjad peale ehitamise ka finantseerimise korraldamisse. Merko Ehitus on nii riigi kui ka erasektori ehitusobjektide kaasfinantseerimiseks valmis välja panema 300 miljonit krooni ja usun, et sellele lisaks oleks võimalik kaasata ka teiste ettevõtete ja eraisikute kontodele pargitud vahendeid.
Kui pika aja peale kaasfinantseerimist pakute ja millised võiksid olla teie nõutavad garantiid?
Kaasfinantseerimise pikkus võiks olla viis aastat ja finantseerimise määr 30 protsenti ehitustööde mahust. Tagatised sõltuvad konkreetsest projektist ja äriplaanist. Võimalikud on erinevad variandid (hüpoteek, osaluse pantimine, projekti rahavood jne). Piirkonnaks on suuremad linnad Baltimaades.
Merko on teinud jõupingutusi siseneda teedeehituse turule. Mis seis sellega praegu on?
Teerullid ei ole kosmoselaevad, mille omamine on maailmas limiteeritud, seepärast on loogiline, et suured ehituskontsernid on teedeehituse turule sisenemas. Merko Ehituse tütarfirma AS Tallinna Teed kuulub Eesti suuremate tee-ehitajate hulka, kontsernil on olemas nii piisav kogemus kui ka kompetents.
Kes on Merko kolm tõsisemat konkurenti?
Teedeehituse kolmik Talteri juhtimisel ja Nordecon, samuti suured Skandinaavia ehitusettevõtted.
Kuidas läheb Merkol Lätis?
Lätis on suhtumine nn võõrastesse ääretult protektsionistlik ning seetõttu on kõik vahendid konkurentsi vähendamiseks teretulnud. Kuna see absurdsus jõudis ka Läti avalikkuse ette, siis seda nippi rohkem kasutatud ei ole. Eeskujuks võiks siinkohal tuua Eestit, kus Läti ettevõtted on mitu korda edukalt riigihangetel esinenud.
Talteri emafirma sai Soomes trahvi kartelli eest? Kuidas kommenteerite?
See näitab, kui tõsiselt sellistesse juhtumitesse põhjanaabrite juures suhtutakse. Usun, et Eestis mõjub see tõsise hoiatusena.
Autor: ÄP