Venemaa otsib välismaist sõprust

Loetud päevad tagasi teatas üsna tuntud Singapuris tegutsev investor Mark Mobius, et Venemaa aktsiad on teiste turgudega võrreldes väga odavad ning ta plaanib oma portfelli seal veelgi laiendada.

Tema seisukohta toetas ka investeerimispank Goldman Sachs, kes prognoosib RTS indeksile 25protsendilist tõusu järgmisel 12 kuul. Samas märkis USA miljardär Kenneth Fisher, et riigi aktsiad on muutunud selleaastase suure ralli järel selgelt liiga kalliks. Mida idanaabri turgudele investeerimisest arvata?

Kuigi mineviku tootlused ei näita suurt midagi tuleviku kohta, on dollaripõhine RTS indeks teinud üheksa kuuga enam kui 98protsendilise tõusu ning Micex indeks on kerkinud 93 protsenti. Maailma olulisemate indeksite rivis on selline saavutus RTSi puhul lausa teisel kohal.

Ka Venemaa tööstustoodangu indeks PMI kerkis septembris esimest korda viimase 14 kuu jooksul. Indeks kasvas augustis 49,6 punktilt 52 punktile ning kuna üle 50punktine tase viitab juba tõusule, võib lõppenud kuud pidada lausa murdeliseks.

Lisaks prognoosib ING Moskva üksuse analüütik Tatjana Orlova rublale suhtelist stabiilsust valuutakorvi vastu aasta lõpuni, kuigi dollari vastu võib ta pisut tugevneda ning euro vastu nõrgeneda.

Baasintressimäärale ennustab ING lisaks juba sel nädalal kärbitud 0,5 protsendipunktile täiendavalt 0,5protsendipunktist langust 9,50 protsendile, kuigi ekstreemse stsenaariumi korral võib kärbe selle aasta lõpuks ulatuda lausa 2,5 protsendipunktini. Intressi 9,5protsendilise projektsiooniga selle aasta lõpuks on ühinenud ka Danske Bank. Venemaa keskpank on alates aprillist baasintressi alandanud juba seitse korda, viidates endiselt pisut haprale majandusolukorrale. Ka peaministri asetäitja Igor Šuvalov pidas majanduse taastumist pigem aeglaseks teekonnaks, avaldades lootust, et aastaks 2012 peaks kogu paranemisprotsess läbi olema.

Kui buumi ajal voolas Venemaale korralikult välisraha ning riik paistis selle sisse lämbuvat, on praeguseks seis hoopis teine. Välisinvestorid koonerdavad ja on rahapaigutuste valimisel oluliselt pirtsakamad, kuigi koos nafta hinna tõusuga on ka nende meeled pisut lahkemad.

Nimelt kerkis ING andmetel väliskapitali sissevoog teises kvartalis juba 7,2 miljardit dollarini. Võrdluseks, esimeses kvartalis läks riigist välja tervelt 35 miljardit dollarit.

Et suurriiki endiselt kehvavõitu olukorrast välisraha abiga välja tõmmata, korraldati teisipäeval Venemaa majandusfoorum, kus esinesid praktiliselt kõik riigi tähtsamad ninad. Nende sõnavõtud näitavad õigupoolest üsna suurt paindlikkust ja kohanemisvõimet. Kindlasti on seal peidus ka teatav annus näitlejameisterlikkust, aga siiski.

Peaminister Vladimir Putin kinnitas, et buumiaegne ettevõtete riigistamine on läbi ja sellesse aega tagasipöördumist enam ei tule. Ta väitis, et valitsus püüab vähendada oma rolli majanduses riigi kontrolli all olevate ettevõtete osalise või täieliku müügi kaudu, ja Venemaa saab liberaalse majandusega riigiks.

Putin tervitas igati välisinvestorite asumist riiki ja ettevõtlusmaastiku arengut, et see saaks riigi majanduse kriisist välja tirida.

"Mõistame, kui näiline on pime usk kõikvõimsasse riiki, kui petlikud on lootused, et täielik majandusellu sekkumine võib kõik parandada ja oma kohale tagasi panna," ütles ta vaat et uskumatuna näivad sõnad.

Kuigi sellised väljaütlemised äratavad omajagu kahtlusi, tuleb tunnistada, et neis võib mingil määral olla ka siirast tõtt.

Näiteks kavatseb Venemaa tagasi maksta viimased 1,2 miljardit dollarit nõukogude aegset võlga, mis seni häbistava varjuna riigi "säravat" kilpi määris.

Võla kustutamise taga on päris kindlasti ka plaan müüa järgmisel aastal (esimest korda pärast 1998. aasta suuremat riiklikku õnnetust) 18 miljardi dollari eest välisvaluutas noteeritud võlakirju.

Võib-olla tõesti tahab meie idanaaber kasvada liberaalsemaks ja toetada ka edukat ettevõtlust oma kätt vahele panemata, aga teatav kogus ettevaatlikkust tuleb riiki investeerimisel siiski kasuks.

Kohalik uuriv ajakirjandus peab äri ja poliitikat Venemaal käsikäes liikuvateks nähtusteks, mistõttu võib täheldada poliitiliselt eelistatud ärimeeste mõnevõrra suuremat edukust ka ärimaastikul.

Ja põhjus-tagajärg seos paistab olevat just sedapidi. Lisaks kipuvad liiga palju küsimusi esitavad ajakirjanikud sattuma kas kraavikallastele või põgenema riigist kuhugi kaugele turvalisemasse kohta. Venemaa 147. koht riikliku läbipaistvuse edetabelis 180 riigi seas viitab samuti, et korruptsioon ei pruugi seal olla veel ajalooline väljend.

Investori jaoks, kes Venemaale enda laiahaardelist ettevõtmist rajama ei lähe ja tahab osa saada vaid väärtpaberiturgude õitsengust, on murekohti ilmselt natuke vähem, kuigi kõrgem riskitaluvus on siiski väikeseks eelduseks. Tuleb peaasjalikult jälgida, mida teeb nafta - see määrab suuresti riigi heaolu ning tõmbab endaga kaasa ka väärtpaberiinvesteeringud.