Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa suurimad pangad sai stressitestist läbi

02. oktoober 2009, 12:20

Eile Rootsis ELi rahandusjuhtidele
esitletud Euroopa Liidu 22 suurima panga läbikatsumise tulemused näitasid,
et need kannataks välja laenukahjumite kasvu 400 miljardile eurole, kui
majanduskriis sel või tuleval aastal hullema pöörde võtaks.

Rootsis kogunenud ELi rahandusministrid ja teised rahandusjuhid järeldasid sellest, et ELi suurimatel pankadel on piisavalt kapitali, et toime tulla ka „makromajandusliku olukorra järsu halvenemisega“.

Näiliselt rahustav raport kruvib pingeid ELi ja USA vahel, kus arvamused Euroopa pankade kapitaliseerituse osas lahku lähevad. USAs arvatakse, et Euroopa pangad vajavad majanduse toibumise toetamiseks lisakapitali, värske stressitest aga väidab vastupidist, kirjutab Wall Street Journal.

Peamine probleem on selles, et Euroopa stressitestis ei ole andmed riikide kohta eraldi lahti löödud, mis tõstatab küsimuse, kui kasulik kogu selline „analüüs“ on. Isegi vaadeldud 22 panga nimesid pole nimetatud. Nii jäid ka börsid eile testi tulemuste osas ükskõikseks ning nagu tunnistas WSJ-le üks analüütik, oli kogu ettevõtmine kavandatud turgude rahustamiseks.

USAs maikuus läbi viidud stressitestid, mis kriitikute sõnul olid niisama paika pandud koreograafiga kui Euroopa testid, tuvastasid, et USA 10 panka vajavad lisakapitali 74,6 miljardit dollarit ning tõid ühtlasi välja selle jagunemise pankade vahel. Sealt edasi on USA pankade aktsiad jõudsalt üles rühkinud.

Euroopa 22 suurima panga, mille arvele langeb 60% pankade varadest, võimalikud kahjud arvutati stsenaariumi järgi, kus ELi riikide selle aasta majanduslangus on 5,2% ning tuleval aastal veel 2,7%. Võrdluseks näevad praegused prognoosid ette tänavu SKP langust 4% ning tuleval aastal kasvu taastumist – SKP kasvab 0,4%.

„Pangandussüsteemi selline vastupidavus kajastab paranenud tuluprognoose ning suures osas ka praegust avaliku sektori olulist tuge pangandusasutustele,“ seisab Ecofini avalduses.

Praeguste prognooside järgi jääb regiooni suurimate pankade Tier 1 kapitali osakaal „tublisti üle“ 9%, teatasid eile Ecofini kohtumisel osalenud. Ühegi testitud 22 Euroopa suurpanga Tier 1 kapitali osakaal ei langeks ka süngeima stsenaariumi korral alla 6%. Baseli kriteeriumide järgi on miinimumnõue 4%.

Euroopa stressitesti tulemused ei ole võrreldavad ei IMFi analüüsi ega USA stressitestide tulemustega. IMFi hinnangul ei vaja euroala pangad lisakapitali, et kindlustada Tier 1 kapitali osakaal 6% tasemel. Selleks aga, et osakaal tõuseks 8%le, oleks juurde vaja 150 miljardit dollarit ning 10%le 380 miljardit dollarit.

Piisavate puhvrite olemasolu Euroopa pankades kütab USA ja Euroopa vahel pingeid, kuna USA kardab, et pankade nõrkus võib pärssida majanduse toibumist. Nii nagu see juhtus 1990nendate aastate Jaapanis. Viimasele G20 kohtumisele Pittsburghis esitas USA ettepaneku pankade kapitalinõuete karmistamiseks, mida aga eurooplastel oluliselt lahjendada õnnestus.

Agentuuri Bloomberg andmeil ulatuvad Euroopa finantsinstitutsioonide kahjumid finantskriisi algusest 2007. aasta keskel 498 miljardile dollarile, mis on vähem kui pool sellest 1,08 triljonist dollarist, mis USA pangad on teada andnud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. October 2009, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing