Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Borg: Läti võlausaldajate kannatusel on piirid

03. oktoober 2009, 10:14

Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul
on poliitilised signaalid Lätist murettekitavad, samas kui on „väga oluline“, et
Läti valitsus peaks kinni rahvusvahelise abilaenu saamiseks sõlmitud
kokkulepetest, vahendas agentuur Bloomberg.

„Rahvusvaheliste võlausaldajate kannatusel on ahtad piirid,“ ütles Borg eile pärast ELi rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumist Göteborgis. „Neil ei ole palju manööverdamisruumi,“

Läinud aastal sõlmitud abilaenu lepingus lubas Läti valitsus kärpida kulusid ning kehtestada kinnisvara ja kapitalitulu maksud.

„Nüüd paistab, et poliitilised probleemid Lätis on osaliselt tagasi tulnud,“ ütles Borg. „Otsus kinnisvaramaks sinnapaika jätta on väga probleemne otsus.“

Sel nädalal kinnitasid Läti Roheliste ja talunike liit ning Läti Rahvapartei, et on vastu eelarve kärpimisele 500 miljoni lati ehk 11 miljardi Eesti krooni võrra. 17. septembril hääletas parlament kinnisvaramaksu eelnõu isegi komisjonides arutamise vastu. See maks oli osa IMFi ja Euroopa Komisjoniga sõlmitud abilaenu tingimustest.

„Väga raske on uuesti kinnitada, et me suudame nende rahvusvaheliste programmidega jätkata, kui nad ei järgi juba allkirjastatud lepingute sisu ja vaimu,“ ütles Borg. „Neil tuleb oktoobri lõpuks esitada eelarve ning enne seda tuleb neil ilmutada suurt vastutustunnet. Vastasel juhul tekivad sellest uued probleemid,“ ütles Borg.

Borgi hoiatus järgneb Euroopa Komisjoni kõrge majandusametniku Elena Flores-Guali kinnitusele, et Lätil tuleb rahvusvahelistest kokkulepetest kinni pidada. Tuleb teha seda, mis on kokku lepitud. Midagi pole muutunud,“ ütles ta Läti keskpanga sel nädalal Riias korraldatud konverentsil.

IMFi missiooni juht Lätis Mark Griffiths ja IMFi esindaja Balti riikides David Moore kirjutasid reedel ajalehes Diena, et Läti valitsusel tuleb defitsiiti kärpida nii selleks, et euro kasutusele võtta, kui selleks, et tulevaid põlvkondi suure võlakoormaga mitte koormata.

500 miljoni lati asemel on Läti tuleva aasta eelnõus praegu kulukärpeid ja maksutõuse kokku 325 miljoni lati suuruses summas.

Ja taas on teemaks võimalik devalveerimine. Tõenäoliselt devalveerib Läti valuuta tuleval aastal, kuna valitsus ei pruugi toime tulla kulude kärpimisega, mida nõuab rahvusvaheline abilaenu kokkulepe, kirjutas Londoni analüüsifirma Capital Economics Ltd lõppeval nädalal oma hinnangus.

„Arvame, et valuuta devalveerimine Lätis tuleval aastal on tõenäolisem kui vastupidised arengud,“ kirjutas arenevate turgude ökonomist Neil Shearing. „Kui poliitikutel ja avalikkusel on sedavõrd vähe leppimist valitsuse kulude täiendavate kärbetega, mida nõuab IMF, on abiprogrammi tulevik küsimärgi all,“ jätkas ta. Läti devalveerimine kisuks kaasa ka Eesti ja Leedu ning mõjutaks negatiivselt ka piirkonna teisi riike Ungarit, Rumeeniat, Ukrainat, kirjutas Shearing oma analüüsis.

Ja taas peavad Läti poliitikud hakkama devalveerimisjutte kummutama.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles intervjuus Läti raadiole, et devalveerimine seaks löögi alla säästud, reaalsed sissetulekud ning suurendaks halbade laenude hulka. „See tooks kaasa elanikkonna reaalsete sissetulekute languse, säästude vähenemise, sealhulgas pensionisäästude, ning põhjustaks veelgi suurema probleemi halbade laenudega,“ ütles Dombrovskis.

Umbes 85% Lätis väljastatud laenudest on valuutapõhised.

Enam kui 90 päeva viivises laenude osakaal tõuseks praeguselt 12 protsendilt 23,8 protsendile kui latti 15% devalveerida ning 43,6 protsendile, kui devalveerida 30% võrra, illustreeris võimalikke tagajärgi Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics sel nädalal Riias toimunud konverentsi ettekandes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2009, 10:15
Otsi:

Ava täpsem otsing