Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Christensen: euro pole võluravim

ÄP 05. oktoober 2009, 00:00

Reedel vastas Äripäeva lugejate küsimustele Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.

Kas olete prognooside tegemisel arvestanud eurole üleminekuga 2011. aastal?

Me ei rehkenda sellega, et Eesti 2011. aastal euro käibele võtab. See pole ka mingi katastroof, kui eurole üleminek toimub hiljem.

Kui euro tuleb 2013, kas see kahandab Eesti majandusliku õitsengu võimalusi?

Minu arvates ei mõjuta see, kas Eesti euroga lähiaastatel liitub või mitte, oluliselt Eesti majanduse väljavaateid. Ehk teisisõnu - ei peaks nii kangesti euro-teemale keskenduma. Mõistlik poliitika - nagu avaliku sektori tugev eelarvepositsioon ja paindlik tööturg - on vajalik sõltumata sellest, kas Eesti liitub euroga 2011., 2012., või 2013. aastal. Euro käibelevõtt aitab lahendada teatud osa probleemidest, kuid see pole mingi võluravim, mis aitab kõigi Eesti majanduse hädade vastu.

Kas Eesti valitsus ei tee praegu euro nimel riigile karuteenet, kui tõstab makse ja vähendab kulusid?

Ma saan aru murest, et eelarvepoliitika koomaletõmbamine võib majandusele kahjulik olla, ning eriti teeb mulle muret tööpuuduse väga kiire kasv. Samas ei näe ma eelarvekulude kärpimisele alternatiivi - seda mitte euro käibelevõtu pärast, vaid pigem sellepärast, et pikas perspektiivis ei saa ükski valitsus rohkem kulutada, kui tal maksutulu laekub. Samas seaksin ma küsimärgi alla, kas õige asja tegemiseks on tingimata vaja eurot ettekäändeks tuua.

Mida arvate Baltimaade majandusest lähima kolme aasta lõikes?

Järgmised paar aastat on keerulised, kuid mis puudutab majanduskasvu, siis usun, et kõigis kolmes Balti riigis hakkab majandus 2010. aastal toibuma. Toibumine on aga habras ning kõige suuremaid riske näen eelkõige poliitika vallas - ja siin omakorda Lätis.

Kas Teie hinnangul on Eestis tegutsevate pankade reageering kriisile olnud adekvaatne? Kas langus oleks võinud olla väiksem, kui pangad oleks rakendanud paindlikumat krediidipoliitikat kriisi alguses?

Ei ole kahtlust, et pangad on Eestis vigu teinud, kuid teisalt ma ei leia, et nad oleksid saanud mulli lõhkemise järel kuidagi oluliselt teistmoodi reageerida.

Mida arvate sellest, et osa Eesti fondivalitsejate pensionifonde investeerib samasse gruppi kuuluvatesse riskantsetesse ja kiiresti väärtust kaotanud fondidesse ning ka otse rämpsvõlakirjadesse?

Mina ei ole õige inimene otsustama Eesti fondivalitsejate tegevuse üle, kuid loomulikult ma loodan, et fondivalitsejad annavad endale aru, et investeeringuid tehes investeerivad nad teiste inimeste raha ning sellega kaasneb vastutus. Minu pädevuses ei ole ka öelda, kas Eesti fondivalitsejad on paremad või halvemad kui teiste riikide fondivalitsejad.

Mis on Eesti majanduse suurimad riskid praegu?

Suurim risk Eesti majandusele tuleneb praegu kriisist Lätis. See aga ei tähenda veel, et Eesti majanduses poleks oma sisemisi riske, mis puudutavad näiteks avaliku sektori rahaasju.

Kui suur võiks olla Eesti riigi toetus Eesti eksportööridele, mis aitaks meid kaasa uuele majanduskasvule?

Ma ei leia, et valitsus peaks teatud tööstusharusid toetama, ning minu arvates ei ole riigi otsetoetused eksportijatele hea mõte. Parem on majanduses hea keskkond luua, nagu madalad maksud, efektiivne avalik sektor, hea infrastruktuur, kui kulutada raha firmade otsetoetusteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing