Uudised
Siim Sultson
4. oktoober 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hooldamata põleti ajab küttearve suureks

"Mida kõrgemaks läheb kütuse hind, seda rohkem tuleb panna rõhku hooldusele," osutab ASi FEB Sanitaartehnika kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu keskkütte katla töövõimekuse seotusele kolde puhtusega.

Enamasti katab aasta hooldamata katla kollet seestpoolt pehme ja paks tahmakord, mis võib isegi tortidena alla rippuda.

Sellist moodustist kutsuvad katlaala inimesed kasukaks, mis isoleerib kütteseadme sooja ja sunnib põletit rohkem töötama ning tunduvalt rohkem puid koldesse loopima.

ASi Teploimport juhataja Elvar Alasi sõnul selline kolde saastumine siiski gaasikatlaid eriti ei puuduta. Küll võib puhastuseta katel hakata neelama hooldatud katlast kütust 20-30 protsenti enam. Eriti puudutab see tahkeküttekatlaid ja õlikatlaid.

Õlikatelde puhul on põlemiskamber õli täis pritsunud, nii et liidetest valguvad välja mustad nired. Põhjuseks võib olla nii saastus kui ka reguleerimata põleti. Katelde puhastaja Aleksander Artjomenko kinnitab, et hea oleks koldeid hooldada 1-2 korda aastas, ideaalis kevadel kütteperioodi lõpul ja sügisel enne uue algust.

Umbes millimeetrine nõekiht koldeseinal vähendab katla põlemiskambri seinte soojajuhtivust kuni 13 korda.

On olnud ka juhuseid, kus pikalt hooldamata ja mustunud koldega katel on põhjustanud ohtliku korstnalõõri tulekahju. Lisaks tuleb selliste õnnetuste põhjuseid otsida ka imala kondensaadiga täitunud korstnalõõridest. Reguleerimata põleti põhjustab samuti korstnas kondensaadil tekkimist.

Kui kevadine puhastus tundub pärast talvist kütmist loogiline, siis sügisene võib esmapilgul mõjuda suisa imelikult, et mitte öelda lihtsalt hooldusraha väljakavaldamisena. Siiski on ka sügishooldus Viljar Sarapuu tõdemusel vajalik, et eemaldada suve jooksul katlasse kogunenud kondens või niiskus. Siis käivitub põleti sügisel tõrgeteta.

Lisaks soovitab Sarapuu hoolimata rängast hinnast osta talvine õli- ja pelletikogus ühekorraga. Eriti käib see kütteõli kohta, mille kõikuv parafiinisisaldus võib tugevalt muuta põleti küttekulu. Kui kogu talvevaru on ostetud, saab lasta hooldajal põleti selle järgi täpselt häälestada.

Nii Alasi kui ka Sarapuu möönavad, et katla kolde suitsukäikude puhastamisega saab hakkama ka omanik ise, kuid peale seesmisest mustusest puhastamise tasub põleti muu hooldus jätta spetsialistile.

Hooldustehniku ülesanne on põletit häälestada ja vajadusel kütusedüüse vahetada. Eriseadmega häälestamise käigus viiakse põleti õhu ja kütuse vahekord selliseks, et leek põleks puhtaimalt, kütusekulu oleks vähim, kasutegur suurim ja CO2 sisaldus suitsugaasides väikseim.

Erinevalt õli- ja pelletipõletitest gaasipõletid Alasi kinnitusel suurt hooldust ei vajagi. "Kui korstnast tuleb suitsu ja kolde vaateaken tahmub, siis on küttesegu liiga rikas - see käib kõigi põletite kohta," osutab ta põlemisõhu vähesusele ja kütuse liigsele kulule. Sellise veerandtunnise hoolduse peaks pelletipõletitele tegema vähemalt ühe korra ka küttehooajal.

Halukatelde puhul saab omanik suitsukäikude puhastamisega ise hakkama. Vajaduse tunnuseks on taas suitsev korsten ja katla "uimasus".

Radiaatorite paigaldamisel tuleb tagada kütteõhu ringlus ja süsteem põhjalikult õhutada. Radiaatorid tuleks kohe paigaldada koos õhueraldajatega, sest õhu jäämisel süsteemi soojeneb radiaator puudulikult. Näiteks kui trass viiakse läbi uste kohalt, tuleb sinna paigaldada õhueraldajad. Need asetsegu kindlasti süsteemi kõrgeimas punktis.

Radiaatori õhutamine toimub üks kord: siis, kui see täidetakse. Kui torud peavad, ei saa vesi ju kuskile kaduda. Nõukogude ajal lasti suurtes majades suveks süsteemid tühjaks, et neid kaitsta, tegelikult oli efekt aga vastupidine, sest õhk pääses sisse ja rooste hakkas süsteemi kahjustama. Oma majas täidetakse süsteem ainult üks kord, sinna vesi ka jääb ja edasi tühjendatakse süsteem vaid avariiolukorras.

Õhk on põhjuseks, miks radiaatorid ei soojene ning see võib tekitada mürinaid ja pauke, mis mõjuvad lammutavalt keskküttesüsteemi liitmikele.