Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensioniraha maandab ka Rahumaa firmade riske

Hannes Sarv 05. oktoober 2009, 00:00

Rahumaa ja tema meeskonna erinevad projektid teeb avaliku huvi objektiks eelkõige asjaolu, et neisse on teiste seas investeerinud kohustuslikud pensionifondid.

Eriti paistavad selles silma Swedbanki fondid. Kokku on Swedbank Rahumaa ja Alta Capital Partnersiga seotud ettevõtte Alta Foodsi võlakirja suunanud 176 miljonit krooni - 123 miljonit sellest Private Debt Fondi (PDF) rahapaigutus. Seejuures PDFi koguportfellist võtab nimetatud investeering enda alla tervelt kuuendiku.

Pensionifondid on Alta Foodsi kommertspaberisse investeerinud 53,3 miljonit krooni, rääkimata investeeringutest Private Debti võlakirjafondi. Kogu Alta Foodsi võlakirjaemissioonist moodustab Swedbanki fondide osa tubli kaks kolmandikku.

Mis imeloom see Alta Foodsi võlapaber õieti on? Ettevõte on loodud 2007. aasta lõpus eesmärgiga osta Oliver Kruudalt Kalevi ja Tere toiduainetööstused. Tehing jäi katki ja seda eelkõige Alta Capitali rahapuuduse tõttu. Kuigi Stockholmi arbitraažiinstituut kohustas Kruuda Lutermat ettemaksu (koos intressidega 103 mln kr) tagastama, ei kavatse Luterma seda teha. Alta Foodsi võlapaber registreeriti jaanuaris ja selle lunastamistähtaeg saabub 2010. aasta jaanuaris.

Õigupoolest oli tänavu jaanuaris tegemist vanade võlgade restruktureerimisega, mis maakeeli tähendab võlgade tasumiseks ajapikenduse saamist.

Esiteks pikendati Alta Foodsi emiteeritud võlakirju. Esimene Alta Foodsi võlapaber, mis 2008. aasta märtsis emiteeriti, oli mahuga 31,2 miljonit - seega oli kaudselt raha mõeldud Tere ostuks.

Ent lisaks sellele tõsteti samasse uue Alta Foodsi võlakirja alla ka lunastamata jäänud ASi Vicron Investment Group ja Alta Property and Construction võlapaberid, mis algselt tulid välja osta samuti jaanuaris. Õigustatult tekib küsimus - mis projekte siis pensionikogujate raha eest on finantseeritud?

Alta Foodsi puhul on selleks Kalevi ja Tere ostuks tasutud ettemakse - raha tagasisaamine näib hoolimata Alta pingutustest lootusetu.

Rahumaale ja Alta Capitalile kuuluva Vicroni enda projektiks oli 10protsendilise osaluse soetamine pelletitootjas AS Graanul Invest.

Kolmas võlakirjades osalev ettevõte Alta Property omab aga kinnistut Riias. Seda investeeringut iseloomustas ettevõtja Rein Kilk laupäeval Kuku raadios: "Swedis on paigutatud pensioniraha mingi Alta Capitali maatüki alla Riia linnas - kuidas selline asi saab võimalik olla?" Ta pakkus lahenduseks, et raha sinna suunanud fondijuhtidelt tuleks tegevuslitsents ära võtta.

Ei ole näha märke, et Rahumaa rahaasjad paremuse suunas liiguksid. Nii laenas varem sadu miljoneid kroone liigutanud Alta Capital mullu Toonart Rääskile kuuluvalt Ahtri Majalt 4,4 miljonit krooni hirmkõrge, 45% intressiga. Lisaks pantis Alta Foods Ahtri Majale poole nõudest Luterma vastu. Teise poole nõudest on Alta loovutanud OÜ-le Dalton Eesti, mis kuulub Otto Tammele.

Kentsakas ja investorite jaoks halvima stsenaariumi korral ka nukralt irooniline on see, internetiaadress, kus varem asus Alta Capital Partnersi koduleht, avaneb valge ja tühjana.

Kas tühjus hakkab iseloomustama ka Swedbanki pensionifondide investeeringuid, selgub jaanuaris.

Rahumaa reedel mobiiltelefonile ei vastanud. Samuti ei tulnud nädalavahetusel vastuseid e-posti teel saadetud küsimustele. Vaid Alta Capitali jurist Anton Sigal nentis vastuseks küsimusele tühja veebilehe kohta, et ei tea täpselt, miks lehekülg on kadunud.

Kas Swedbanki fondide heasoovlikkuse põhjust

Rahumaa ettevõtete vastu võiks otsida heast läbisaamisest isikute tasandil?

Poole aasta eest lahkus Alta Capital Partnersist Priit Põldoja, kes 2008. aasta jaanuarini juhtis Swedbanki Eesti haru.

"Täiesti kontekstist välja võetud," kommenteeris Põldoja seost Swedbanki investeeringutega ja tema siirdumisega Altasse. "Mina ei tegelenud Alta Foodsiga. Jaak (Alta Capitali parnter Jaak Raid) ja Indrek (Rahumaa) tegelesid," kinnitas ta. Samuti nentis Põldoja, et Swedbank on Altaga seotud ettevõtteid ka varem finantseerinud. Ta ütles ka, et Altaga seotud ettevõtete ja nende projektide finantseerimisel on pearaskus olnud ikka teistel pankadel. "Swedbank moodustab sellest vähemuse," lisas ta.

"Otsida seost fondide investeerimisotsuste ning isiklike suhete vahel on põhjendamatu," ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing