Danske: Läti tõmbab enesele jälle halba tähelepanu

05. oktoober 2009, 10:45

Tänases Kesk- ja Ida-Euroopa riikide
kommentaaris kirjutab Danske Bank, et Lätiga seotud riskid hakkavad taas
tähelepanu keskmesse tõusma pärast Rootsi rahandusministri Anders Borgi reedest
hoiatust Läti kreeditoride katkevast kannatusest Läti valitsuse suhtes.

Lisaks kirjutas nädalavahetusel Rootsi meedia, et Borg on kohtunud Rootsi pankadega ning hoiatanud neid võimaliku majandusliku kollapsi eest Lätis.

„Arvame, et nendesse uudistesse ja Anders Borgi hoiatustesse tuleb turuosalustel suhtuda väga tõsiselt, Balti riske ei või ignoreerida ning tõenäoliselt seab see alanud nädalal surve alla ka teised Kesk- ja Ida-Euroopa turud,“ kirjutab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.

Täna „turmtuli“ Lätile jätkus. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles Stockholmis, et Lätil tuleb rahvusvahelise abilaenu tingimused täita. Läti majandus on tasakaalust väga väljas ja see tuleb korda saada, vahendas agentuur Bloomberg.

Nädalavahetusel jõudis Läti valitsus erakorralisel istungil lõpuks 2010. a eelarve struktuuris ja maksukavas kokkuleppele, kuid IMFi ja Euroopa Komisjoni nõutud 500 miljoni lati asemel (11 miljardit krooni) on eelarvekavas kulukärpeid vaid 225 miljoni lati ulatuses (veel läinud kolmapäeval oli see summa 275 miljonit latti). 100 miljoni lati võrra loodetakse tõsta tulusid täiendavatest maksudest, kirjutas täna Biznes Baltija, kuid abilaenu tingimustes lubatud kinnisvaramaksu ei kehtestata. Ülejäänud osa loodetakse katta juba varem käivitatud kokkuhoiumeetmete abil. IMF ja EL seda optimismi ei jaga.

„Peamine tingimus, millest ei tohi taganeda, on see 500 miljonit. Kui Läti valitsus selgitab, kuidas see summa on saavutatav ilma kinnisvaramaksu kehtestamata või muid kavatsuste protokollis nimetatud meetmeid rakendamata, on Euroopa Komisjon valmis neid kaaluma. Probleem on aga selles, et Läti pole seni midagi ligilähedastki välja pakkunud,“ ütles lehele Euroopa Komisjoni allikas.

Euroopa Komisjoni esinduse juht Lätis Elena Flores ütles intervjuus välisagentuuridele, et komisjoniga pole mingeid konsultatsioone peetud ning kärpenumbrid on ka komisjon teada saanud kohaliku meedia vahendusel. Saksa agentuurile DPA andis Flores mõista, et Läti võib järgmisest Euroopa Komisjoni laenumaksest ilma jääda. „See on väga karm sanktsioon“, ütles Flores.

Ka IMF, mille missioon on Lätis 6. oktoobrini, on kriitiline, tunnistas Biznes Baltijale Läti seimi eelarvekomisjoni liige Miroslav Mitrofanov.

13. oktoobril saabub Riiga Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia, et kohtuda Läti presidendi, peaministri ja suuremate parteide esindajatega.

Läti poliitikud loodavad aga rahvusvahelistelt kreeditoridelt taas järeleandmisi välja kaubelda, kirjutab leht.

Läti sai mullu detsembris rahvusvahelistelt doonoritelt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu, mille tingimus on, et tuleva aasta eelarves tuleb defitsiiti kärpida 500 miljoni lati võrra.

Rootsi rahandusminister kordas nii Göteborgis Euroopa rahandusministrite kohtumisel kui IMFi aastakoosolekul Istanbulis, et Lätil tuleb laenu tingimustest kinni pidada.

Nädalavahetusel kirjutas Svenska Dagbladet, et Borg on Rootsi suurpanku hoiatanud terava poliitilise kriisi ning võimaliku läheneva majandusliku kollapsi eest Lätis. Kõige halvemal juhul võib see viia nii devalveerimise kui riigi maksejõuetuseni nagu Islandil, kirjutas leht, väites, et devalveerimist nõuab IMF.

Kriisi võimalusele Lätis viitab ka Anders Borgi nädalapäevad tagasi esitatud Rootsi tuleva aasta eelarve, kus ta märgib, et „kuna Läti riigi maksevõime ja majanduse toibumise üle on väga raske midagi prognoosida, ei saa maksevõimetuse riski välistada.“

Ka Eesti ei saa Lätis toimuva pärast ükskõikseks jääda. "Suurim risk Eesti majandusele johtub praegu kriisist Lätis," ütles läinud reedel Äripäeva "kuumal toolil" lugejate küsimustele vastanud Lars Christensen.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2009, 10:15
Otsi:

Ava täpsem otsing