Läti kreeditoride kannatus otsas

Sirje Rank 06. oktoober 2009, 00:00

Eestigi ei saa siin olla ükskõikne pealtvaataja - läinud reedel Äripäeva lugejate küsimustele vastanud Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen märkis, et Eesti majandusele üks suuremaid ohte johtub praegu võimalikest negatiivsetest arengutest Lätis.

Peaministri nõuniku Aare Järvani sõnul on praegu siiski raske hinnata, kas viimased uudised on rohkem seotud sisepoliitikaga või on juba tõesti põhjust karta, et Läti järgmise aasta eelarve koostamisel ei järgita endale rahvusvaheliste laenuandjate ees võetud kohustusi. "Mõned nädalad on Läti valitsusel 2010. aasta eelarve koostamiseks siiski veel aega," ütles Järvan.

Välismaised analüütikud, sealhulgas Londoni analüüsifirma Capital Economics, on taas üles võtnud lati devalveerimise teema ning Stockholmi börsil olid eile Rootsi pankade aktsiad jälle surve all.

Kriitikatormi keskmes on Läti 2010. aasta eelarve eelnõu, kus erimeelsuste tõttu lõhestunud valitsuskoalitsioon heitis kõrvale eluaseme kinnisvaramaksu kehtestamise, mis oli üks abilaenu tingimusi. Ilma selleta on raske tuleva aasta eelarvedefitsiit 11 miljardi Eesti krooni võrra kärpida, mida laenuleping samuti nõuab.

Läti valitsuse eelarvekava näeb ette defitsiidi vähendamise vaid 7,1 miljardi krooni võrra, lootes ülejäänud kokkuhoiu saavutada varasematest kärbetest.

Läti laenuandjad paraku sellist optimismi ei jaga ning Rootsi rahandusminister Anders Borg on viimastel päevadel korduvalt hoiatanud, et Läti kreeditoride kannatus hakkab katkema. Eile kordas ka Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, et Lätil tuleb majandus tasakaalu saada ja laenulepingu tingimused täita.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles eile Stockholmis, et reforme tuleb läbi viia tempos, mis ei lämmataks majanduse toibumist, ning et Euroopa Komisjon Läti suhtes küll nii agressiivset kõnepruuki ei kasuta. Muret on siiski väljendanud nii komisjon kui ka IMF.

Eile ütles Rootsi parlamendi rahanduskomisjoni liige Carl B. Hamilton, et kui Läti laenulepingu tingimusi ei täida, võib Rootsi huvi Lätit toetada oluliselt väheneda. Seni on Rootsi kostnud nii lati fikseeritud kursi hoidmise poolt kui ka lubanud Lätile laenata 11,2 miljardit krooni.

Lätile on abi lubanud ka Eesti. "Praegu on vara öelda, kuidas Eesti ja teised bilateraalsed doonorid reageeriks juhul, kui Läti ei täida endale sellessamas programmis võetud kohustusi. Loodetavasti sellist olukorda siiski ei teki," ütles eile Aare Järvan.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing