Ülevõtmisreeglid on veidi muutunud

Hannes Vallikivi 06. oktoober 2009, 00:00

Neljapäeval Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul oli kohal tavapärasest rohkem aktsionäre. Üks teema, mille kohta koosoleku läbiviijailt selgitust paluti, puudutas häälte arvu, millega saab otsustada ülevõtmispakkumise tagasi lükanud aktsionäridelt aktsiate ülevõtmise (nn squeeze-out).

Lühike vastus on, et üldjuhul peab aktsiate kohustusliku ülevõtmise poolt olema vähemalt 95 protsenti aktsiatega esindatud häältest, erandjuhtudel piisab 90 protsendist. Erandit saab rakendada 3 kuu jooksul pärast ülevõtmispakkumist ja vaid eeldusel, et pakkumise tulemusel omandati ülevõetavas ettevõttes vähemalt 90 protsendi suurune osalus.

Alates 2001. aastast on äriseadustikus üldine kord puhuks, mil suuraktsionär soovib oma huvide paremaks teostamiseks väikeaktsionäridelt osalused välja osta. Suur- ja väikeomanike õiguste tasakaalustamiseks sätestab seadus, et kohustuslikku ülevõtmist saab algatada vaid 90protsendilise osaluse omanik, ülevõtmisega peab nõus olema vähemalt 95 protsenti aktsiatega esindatud häältest.

2007. a võeti Eesti õigusesse üle ELi direktiiv ülevõtmispakkumiste kohta. Direktiiv näeb ette, et ülevõtmispakkumise tegijal on teatud juhtudel võimalik pakkumise tagasi lükanud väikeaktsionärid kohustuslikus korras välja osta. Väärtpaberituru seadus täpsustab, et kolme kuu jooksul pärast ülevõtmispakkumise perioodi lõppu tehtaval ülevõtmisel piisab kohustuslikuks ülevõtmiseks 90 protsenti häältest üldkoosolekul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing