Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Swedbank: me ei suutnud ette näha turgude nii sügavat kukkumist

06. oktoober 2009, 19:53

Swedbank usub, et pensionifondid on täna
kindlal alusel. Tehtud on mitmeid muutusi, samas möönab Swedbanki
investeerimisfondide juhi kt Jelena Fedotova, et alati ei suudetud turul
toimuvat ette näha.

Tänase seisuga on Swedbanki pensionifondi K3 tootlus alates loomisest olnud ligi 30%, märkis Swedbanki investeerimisfondide juhi kt Jelena Fedotova. Pikka aega hoidis K3 fond Eesti II samba pensionifondide hulgas tootluse arvestuses paremuselt teist kohta.

"Kahjuks on eelmise aasta viimased kolm kuud ja käesoleva aasta esimesed kvartalid osutunud tootluse poolest ebaedukaks. Pöördelised sündmused finantsturgudel ja selle käigus muutunud keskkond on tugeva löögi andnud kõikidele fondidele, kaasaarvatud pensionifondidele. Oleme sellest väga selged ja konkreetsed järeldused teinud ning läbi viinud põhjalikke korrektuure oma investeerimisprotsessis, mis lubab meil peagi oma tulemustega taas klientidele rahulolu pakkuda. K-fondid on alati keskendunud pikaajalise tootluse tagamisele, kuid tahame loota, et oleme ka lühiajalise tootluse osas õiges suunas liikumas, kirjutab Fedotova Swedbanki eraklientidele.

Mis põhjustas pensionifondide ebaeduka perioodi?

"Esiteks, kuigi vähendasime eelmise aasta augustis mõnevõrra oma paigutusi aktsiaturgudele, ei suutnud me täielikult ette näha turgude nii sügavat kukkumist. Olime arvamusel, et ligi aasta kestnud aktsiaturgude langus koos keskpankade ja valitsuste poolt pakutud ajalooliselt suure toega on need aspektid, mis hoiavad ära aktsiahindade pea täieliku kokkukukkumise," põhjendas Fedotova.

Teise asjaoluna on Fedotova sõnul Swedbank pensionifondides võtnud väga konservatiivse lähenemise oma positsioonides, mis pole otseselt turul kaubeldavad. 2008. aasta suvel ja sügisel vähendas Swedbank pensionifondides üksikute vähemlikviidsete võlakirjade ja globaalsete riskantsemate võlakirjafondide osakaalu ning asendas need fondiga, mis on laiemalt hajutatud ning millest saab erinevalt üksikutest võlakirjadest vajadusel kord kvartalis väljuda. Alates 2008. aasta oktoobrist pole pensionifondidesse lisandunud ühtegi Baltikumi võlakirja.

Sügisest 2008 suurenes majanduses määramatus ning võlakirjade ja laenude kaudu finantseeritud ettevõtetel hakkasid ilmnema esimesed tõsisemad probleemid. Olukorra muutust arvestades on lähtuvalt reeglitest ja olemasolevast informatsioonist ettevõtete finantsolukorra kohta võlakirju konservatiivselt alla hinnatud ning see kajastub ka fondide tootluses.

"Nüüdseks on riskantsete võlakirjade osakaal pensionifondides konservatiivsel tasemel, nende mõju portfellile minimaalne ning usume, et sellest tasemest võlakirjade väärtused enam oluliselt ei lange. Nõuded võlakirju lunastamata jätnud ettevõtete vastu on endiselt üleval ning nende nõuete realiseerimisega tegeletakse aktiivselt," rääkis Fedotova.

Finantsturgude, eelkõige võlakirjaturgude, erakordsed hinnaliikumised tõid kaasa ka muudatused Swedbanki pensionifondide investeerimisstrateegiasse. Fedotova sõnul pöörab pank senisest rohkem tähelepanu portfelli ülesehitusele selliselt, mis võimalike turgude negatiivsete perioodide taaskordumisel kaitseks panga investoreid ulatusliku languse eest. Filosoofia on lihtne: võlakirjadega vähendatakse riske ning aktsiatega soovitakse saavutada turu keskmist tootlust. Viimase kahe kvartali finantsturgude kiiret tõusu on kasutatud riskantsemate varade müügiks ning seetõttu pole pensionifondid turgude tõusust täiel määral osa saanud.

Seega on jäänud Ida-Euroopa ja Baltikumi varade osakaal pensionifondides varasemast oluliselt väiksemaks ning need on asendunud suuremat kindlust pakkuvate Euroala valituste võlakirjadega, Lääne aktsiate ning globaalselt hajutatud arenevate turgude investeeringutega. Integratsioon Skandinaavia viimase kolme aasta parima fondivalitseja Swedbank Roburiga võimaldab pensionifondidel märgatavalt efektiivsemalt globaalsetele finantsturgudele ligi pääseda ning investeerimisvõimalusi varasemast põhjalikumalt analüüsida.

Olulised muudatused on läbi viidud ka pensionifondide juhtimises. Investeerimisstrateegia koostatakse Eestis ning fondijuhil on strateegia paikapanemiseks kasutada kogu Swedbank Groupi parim investeerimisalane kompetents, märkis Fedotova.

"Täna püsivad K-fondid oluliselt kindlamatel alustel, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Finantskriisi tõttu problemaatiliseks muutunud varade osakaal on viidud väga konservatiivsele tasemele ning uuendatud investeerimisstrateegiast lähtuvalt on võlakirjadega maandatud ulatusliku languse riske. Kiirel finantsturgude tõusuperioodil, nagu see on alates märtsist toimunud, on K-fondid riskantsete positsioonide likvideerimise ja konservatiivsema võlakirjastrateegia tõttu tootluse poolest turust mõnevõrra maha jäänud, kuid tänased positsioonid annavad oluliselt suurema kindlustunde, kui finantsturud peaksid taas langusele pöörduma. Pensionifondide eesmärk on pakkuda pikaajalist konkurentsivõimelist tootlust ning meil on igati põhjust uskuda, et K-fondid tagavad oma tasakaalustatud investeerimisstrateegiaga pikaajalise soovitud tulemuse," oli ta optimistlik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2009, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing