Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Swedbanki juht raputas tuhka pähe

Kadri Bank 06. oktoober 2009, 08:04

"Midagi on tõsiselt valesti süsteemiga, mis
elab iga 15 aasta järel üle surmaeelse kogemuse," ütles Swedbanki juht Michael
Wolf eile Stokholmis alanud mitteametlikul Balti regiooni arengufoorumil.

Wolf tunnistas, et Skandinaavia pangad olid majanduskriisi eel pimestatud Baltimaade majanduskasvust ja sellest, et viimased triivisid euro suunas. "Mida me oleme õppinud, on see, et tuleb täpsemalt hinnata riske ja inimeste maksevõimet," lisas ta.

Swedbank kinnitas nii Wolfi kui ka panga peaanalüütik Cecilia Hermanssoni suu läbi, et Balti riike võetakse kui oma koduturge ning sealt ei kavatseta lahkuda. Panga juhi sõnul toetab Swedbank varasemalt innukamalt näiteks alustavaid ettevõtteid.

Wolf ütles, et erasektor on rohkem kui iial varem valmis poliitikutega parimaid finantssüsteemi parandamise võimalusi otsima ja peab seetõttu olema kaasatud ka Euroopa Liidu Balti mere strateegia arendamisesse. Koostöökohaks on tema sõnul eelkõige erinevate regulatsioonide ülevaatamine.

Idee luua euroliidu Balti mere regiooni strateegia löödi europarlamendis lukku 2006. aastal ja selle eestvedajaks on olnud Rootsi, kes võttis strateegia ka oma eesistumisperioodi üheks olulisemaks ülesandeks. Strateegiaga püütakse tõsta Balti mere regiooni konkurentsivõimet nii ELi siseselt kui ka väljaspool, esitledes seda näiteks ühise ehk suurema turuna kui üksikud riigid.

Teine oluline eesmärk on aidata kaasa keskkonnavalupunktide lahendamisele, mille olulisust toonitas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ka eile. "Alustasime strateegia loomisega hoopis teistsugustes majandustingimustes, kuid ka majanduskriis pole mingi vabandus, et kliimamuutustesse mitte tõsiselt suhtuda," rõhutas Reinfeldt ülemaailmse süsinikumaksu kehtestamise vajalikkust.

Üheks tulipunktiks sai mitmete aruteludes küsimus, kas hädasolevatele riikidele ulatatakse abikäsi, mis peaks regiooni üks koostööeesmärk olema. Leedu peaminister Andrius Kubilius meenutas, kibedusenoot hääles, kuidas riik oli vaid paari protsendipunkti tõttu 2006. aastal eurost ilma jäänud. "Euro kasutuselevõtu tingimused on niivõrd ranged, kuid eurotsoonis olles võib inflatsioon olla väga kõrge," tõdes Kubilius.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis kirjeldas n-ö nõiaringi, kus IMF oli neile esmakordsel kohtumisel soovitanud kiirendatud korras eurole üle minna, mida Brüssel aga heaks ei kiitnud. Samas olevat euroliit öelnud, et eurokõlbulikkuse üle otsustades lähtutakse just IMFi hinnangutest.

Foorumil tõdeti ka, et ühine eurotsoon teeks kogu regiooni integreerumisprotsessi ka lihtsamaks, sest praegu koondab strateegia 11 riiki, kus on käigus kümme erinevat valuutat ja mida kriis on raputanud väga erinevalt. Balti regiooni arengufoorum jätkub täna Stockholmis.

mis on mis
Balti regiooni arengufoorum
-Eile alanud kahepäevase tippkohtumise korraldab Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi.
-Paralleelselt toimuvatel aruteludel osalevad teiste seas ka Soome peaminister Matti Vanhanen, Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius.
-Läänemere Arengufoorumil arutavad nii era- kui ka avaliku sektori tippjuhid ning teadlased, kuidas regiooni majandust turgutada.
-Foorumi peaeesmärk on otsida innovaatilisi ja edukaid lahendusi, mis tõstaks kogu regiooni konkurentsivõimet nii Euroopa Liidus kui ka maailmas.
-Esimene Läänemere arengufoorum toimus 1998. aastal endise Taani välisminister Uffe Ellemann-Jenseni eestvedamisel, 2007. aastal toimus foorum Tallinnas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2009, 15:35
Otsi:

Ava täpsem otsing