Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Masinatööstuse müügitulu kahanemise aasta

Jüri Riives 07. oktoober 2009, 00:00

Eesti masina- ja metallitööstuse toodang moodustas aastail 2007-2008 ligi 25% Eesti tööstuse müügitulust ja 35% ekspordist.

Siinkohal on vaatluse all masina- ja metallitööstuse haru, mis hõlmab metalltooteid, masinaid ja seadmeid, mootorsõidukite haagiseid ja tarvikuid, teisi transpordivahendeid, sh laevu jms ning elektrimasinaid ja -aparaate tootvaid ettevõtteid.

Tööstusharu põhitootmisaladest võib käive kõigepealt tõusma hakata mootorsõidukihaagiseid ja -tarvikuid ning elektrimasinaid ja aparaate tootvates ettevõtetes. Seda tänu neis ellu viidud innovaatilistele meetmetele. Tänavu I kvartaliga võrreldes oli II kvartalis näiteks mootorsõiduki haagiste tootmises juba ilmne tõusutrend.

Tööstusharu kõigis allsektorites on alates III kv 2008 kümne ja enama töötajaga ettevõtete arv vähenenud 110 ettevõtte võrra ja mikroettevõtete arv kokku 90 ettevõtte võrra. Üle 50 töötajaga ettevõtete arv on jäänud samaks.

Paljud tööstusharu ettevõtted on püüdnud säilitada töökohti oma kogenud töötajatele, mis on tõsine (kuid ka riskantne) samm uue majanduskasvu suunas.

Selle sammuga kaasnes veel üks masu märk - tööviljakuse langus 18% võrra. Siin on põhjust ettevõtetel tootlikkuse kasvu reservid üle vaadata ja kasutusele võtta, et konkurentsiheitlustes vastu pidada.

Majandussurutise märk on ka asjaolu, et viimastel aastatel on ELi toetusel uhiuute tööpinkidega varustatud nii Tallinna Tööstushariduskeskuse kui ka Tartu, Võru, Narva jt kutseõppekeskuste metallitöö erialade õppetöökojad. Neisse õpperühmadesse on noorte tung tänavu rõõmustavalt suurenenud.

Majanduslangus on (ajutiselt?) pidurdanud seni meie tööstusharus edukalt kulgenud tootmisseadmete uuendamist ettevõtetes. Kuid selle aasta I kv järgi võib öelda, et masina- ja metallitööstusesse tehtud investeeringute poolest ollakse teiste tööstusharudega võrreldes vähem kannatanud.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on pakkunud häid võimalusi tehnoloogiainvesteeringute kaasrahastamiseks.

Tegelikult kehtib see kõik kogu Eesti tööstuse kohta - edu on sõltunud viimasel kümnendil soodsatel investeerimistingimustel tööstusharuti ellu viidud tootmisseadmete, liinide ja süsteemide uuendamisest ja sellega koos ka tehnoloogiate ja (eksport)toodete konkurentsivõimekuse kasvust, mille tagasid arukalt tehtud tööd ja kutseoskusi põlvest põlve väärtustanud tootmisjuhid, insenerid, mehaanikud, keevitajad jt.

Küllap on tugevatest tegevusaladest visalt kinni hoidmine ning nende arukalt veelgi tugevamaks muutmine Eesti tööstust seni edasi viinud. Ja sama käib ka masina- ja metallitööstuse kohta, sh tuuleenergeetika seadmete tootmine, põllu-, metsa- ja muu loodushoiuga seonduva tehnika, aga ka tööstusteenuste jätkuvalt arenevad valdkonnad pakuvad uusi väljakutseid.

Tuleb arvestada, et kriisil on järelmõjud, mis kutsuvad esile muutusi eeskätt üha kiirenevas teaduse arengus (bio-, nano-, geenitehnoloogia jt).

Näib, et Eesti masina- ja metallitööstuse tuleviku pant on arukas kindla maa peal astumine rõhuga hariduse, teaduse ja innovaatilisuse edendamisele. Piiri taga tuleb püsida juba kord väljavõideldud turgudel ja püüelda ka uute hõivamise poole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing