Materjalide eksport kulgeb üle kivide-kändude

Tea Taruste 07. oktoober 2009, 00:00

"Praegu on materjalitootjatele eluliselt oluliseks muutnud eksport, kuna siseriiklikud ehitustööde mahud on kokku kuivanud," sõnas ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevjuht Enno Rebane. Võrreldes siseriiklikult tarbitavate toodetega, nagu betoonisegud, paekivikillustik ja liiv, on ekspordivõimalustega ehitustooted (aknad-uksed, ehituskeemia, katuse- ja müüritisetooted) vähemalt teoreetiliselt paremas seisus, ehkki olukord on raske ka nendes sektorites. Kui veel eelmisel aastal kukkus ehitustoodete müük Eestis ligi 40% ja eksport samal ajal tõusis 20%, siis tänavu langevad mõlemad kuni 50%.

Ehitustegevus on oluliselt langenud ka eksporditurgudel, sealne raha on muutunud odavamaks ning suured kindlustusseltsid ei soovi enam kindlustust anda. "Ekspordi sihtkohtadest võiks esikohale tõsta Skandinaavia maad, samas tuleb arvestada, et seal kaitstakse oma riiklikke huvisid Euroopa ühisturu eest ja kliendid soovivad kohalike asutuste väljastatud dokumente," rääkis Rebane.

"Teravaimaks näiteks on betoonelementide eksport. CE-märgistus peaks tagama vaba liikumise kõikjal Euroopa Liidus, ent Soomes soovitakse oma sertifitseerija väljastatud dokumente," lisas ta.

ASi Pärnu Betoonimeistrid nõukogu esimees Jaan Valbet kinnitas, et ehkki Eesti firmad suudaksid tarnida Soome elemente, on sealsed järelevalveorganid asunud tõsiselt kontrollima kõiki Soome seaduste punkte, et muuta see Eesti ettevõtjatele võimalikult kulukaks ja keeruliseks.

"Ei piisa, et meil on Euroopas akrediteeritud labori väljastatud sertifikaat. Soomes on oma normid ja EU standarditele minnakse teatud toodete osas üle alles 2010 aasta kevadel," selgitas ta. "Kindlasti on ekspordivõimalused võrreldes eelmise talveperioodiga paranenud, ent nende kasutamine pole lihtne. Käime sertifitseerimise kadalipu läbi, et üks pooleliolev objekt saaks Soomes seadusliku aluse," rääkis Valbet.

ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektori Meelis Einsteini sõnul ei saa ehitumaterjalide-,

eriti tsemenditurul rääkida mingist kriisi leevenemisest. "Meie näiteks plaanime turu vähenemist, sest ükski märk ei viita vastupidisele," märkis ta. Kunda Nordic Tsemendi viimaste kuude saavutus on olnud müügi taastamine Vene suunal, ent laienemisplaane pole.

"Kuigi ekspordi hinnad on viletsad, püüame toodangut võimalikult palju välja saata. Eesmärk on seadmetele võimalikult suur kasutusaste tagada, muidu lähevad ühiku omahinnad taevasse. Mitmed ehitusmaterjalisektori ettevõtted kombineerivad koduturu ja ekspordi müüki, nii et kahjum võimalikult väiksem oleks," ütles Einstein.

"Ellujäänuks võib ennast lugeda see, kes eeloleva talve üle elab. Ehitussektoris tõeline kriis alles algab," sõnas Eesti ühe suurema eksportööri, ehitusvahte ja vuugihermeetikuid tootva OÜ Krimelte juht Jaan Puusaag, ning möönis, et eksportijate jaoks on tõesti olukord mõnevõrra paranenud.

"Kaugemad turud on ehmatusest üle saamas ja alustanud vaikselt jälle tarbimist. Loodetavasti eelolev talv ei tule nii nukker kui eelmine," sõnas ta. Krimelte alustas sel aastal oma kaubamärgi Penosil toodete müüki Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Leping on sõlmitud maaletoojaga Brasiilias ja edasi plaanitakse vallutada Argentina ning Tšiili turud. Krimelte arvestab, et eksport Brasiiliasse võiks järgmisel aastal moodustada 3 protsenti ettevõtte käibest.

Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2010" tõi suurettevõtja Joakim Helenius välja mittemetalliliste mineraalsete toodete ekspordi üllatava kasvunumbri. Nimelt kasvas toodete eksport kaheksa aasta jooksul 1118 protsenti. "Kui tahate, võite seda Eesti Nokiaks pidada," ütles Helenius.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing