TeliaSonera annab reedel ärasõidukella

Kui hoolimata väikeaktsionäride eitavast vastusest õnnestub rootslastel saada kätte 90% Eesti Telekomist, siis tekib suuromanikul võimalus ettevõte n-ö jõuga börsilt ära viia ja ta teeb seda tõenäoliselt sarnastel tingimustel reedel lõppeva ülevõtmispakkumisega. Kui aga piisavat kogust TeliaSonera kätte ei saa, jääb ettevõte börsile ja väikeinvestorid võivad loota dividendidele.

Analüütikud usuvad, et rootslastel õnnestub 90% aktsiatest endale saada. Eesti Telekomi suurim eraisikust aktsionär Felix Laupmaa aga loodab, et seda ei juhtu ja tal on võimalik tulevikus oma aktsiad TeliaSonerale müüa praegusega võrreldes kõrgema hinnaga või teenib ta edasi head omanikutulu.

"Dividendide pealt peaks rohkem teenima," põhjendas 107 000 aktsia omanik Laupmaa, miks ta ei ole seni pakkumist vastu võtnud ja miks ta pigem on ootele jäänud. "Kolm aastat on ju garanteeritud," viitas ta hiljutisele aktsionäride koosoleku otsusele.

LHV Panga põhistsenaarium näeb analüütik Kristo Oidermaa sõnul ette, et TeliaSonera saavutab pakkumise käigus 90protsendise osaluse ja algatab ülejäänud aktsiate ülevõtmisprotsessi. Pangal endalgi on mitme fondi kaudu osalus Eesti Telekomis.

"Sundülevõtmise korral saab investor lihtsalt sama raha kätte 2-3 kuud hiljem," ütles analüütik. Seetõttu ei näe ta võimalust, et investor midagi võidaks pakkumist mitte vastu võttes. "Arvame, et riigi osaluse müük oli indikatsioon mitmetele välisinstitutsioonidele oma osaluse müügiks. Samuti soovitavad aktsiaid müüa mitmed kohalikud analüütikud," põhjendas ta.

Felix Laupmaa ei välista LHV prognoositava stsenaariumi realiseerumist, kuid on kindel, et ta ei kaota ka midagi, kui ta praegu pakkumist vastu ei võta.

"Kui 90 protsenti tuleb täis, siis peavad nad ju nagunii pakkumise tegema. Ülejäänud 12 protsenti on ju lääne pankade ja investeerimisfondide käes ning nendele ei sobi teha madalamat pakkumist kui 93 krooni aktsia kohta," toonitas ta. "See ei lähe lihtsalt läbi," lisas ta

Laupmaa saab sellest aru, et TeliaSonera sundülevõtmisest ta loobuda ei saa, kui peaks asjad nii minema, ja et sellisel juhul ei ole ka dividendide saamise võimalust.

Samas ootaks mees ikkagi ära, mis juhtuma hakkab, seda enam, et kiirustamiseks ei ole tal vähimatki põhjust.

Ka Tallinna börsi tegevjuht Kalle Viks peab tõenäoliseks, et kui saavutatakse vajalik aktsiakogus, võib näha suuraktsionäri täiendavaid jõupingutusi 100protsendilise osaluse omandamiseks Eesti Telelomis ja aktsiate ülevõtmist rahalise hüvitise eest.

"Selle toimingu toimumine ja toimumise aeg on praegu selgelt määramatud ning seega ka makstava hüvitise suurus," rõhutas ta.

ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi ütles, et Ergo ei saa veel kommenteerida pensionifondi 2P2 otsust, kas võtta TeliaSonera pakkumine vastu ja müüa 115 182 Eesti Telekomi aktsiat. "TeliaSonera pakkumise osas on meil ettepanek investeerimiskomiteele olemas, kuid otsus selles osas tuleb viimasel päeval," ütles ta.

Nii Eesti Telekomi kui ka Leedu Telekomi puhul ei plaani TeliaSonera pakkumisperioodi lõppedes pakkumistingimusi, sealhulgas hinda, muuta, ütles eile TeliaSonera kommunikatsioonijuht Cecilia Edström.

Leedu Telekomi puhul on vaja saada 95protsendine osalus ülevõtmiseks, Eesti Telekomi puhul 90%.

Kui Eesti Telekomi aktsionäre oli selle kuu algul veel veidi üle 4000, siis Leedu Telekomil on rohkem kui 16 000 aktsionäri ja väikeaktsionäride käes on 39%.

"Kui me siiski ületame 90 protsendi künnise, kaalume tõsiselt aktsiate ülevõtmist samadel tingimustel, mis on käimasoleval pakkumisel," märkis Edström.

LHV soovitab Leedu Telekomile (TEO) tehtud ülevõtupakkumist investoritel mitte vastu võtta, kuna meie arvates on pakkumine liiga madal.

Samuti näitab East Capitali üleeilne avaldus, et välismaised institutsionaalsed investorid on aktsias pigem ostupoolel.

Seetõttu ei usu ma, et TeliaSonera märkimisväärse koguse aktsiaid kokku saab. Seega suurim pluss pakkumise mitte vastuvõtmisel oleks pikaajaline aktsia tõusuvõimalus, kuna TEO aktsia on siiski odav.

Samas lühiajaliselt on ka väikese languse võimalus, kui selgub, et TeliaSonera ei tõsta oma pakkumist. Investorid võidaksid muidugi kõige rohkem, kui TeliaSonera ülevõtupakkumise hinda tõstaks, kuid näib, et TeliaSonera on pigem kannatlik ja ei kiirusta kõikide aktsiate omandamisega.

Samuti pole TeliaSoneral ühest vastaspoolt, kellega hinna üle läbirääkimisi pidada, nagu oli Eesti riik Eesti Telekomi puhul.

TeliaSonera pakkumised ei olnud atraktiivsed. Kuid kuna Eesti valitsus võttis pakkumise vastu, ei jäänud minulgi muud üle kui pakkumine alla neelata. See, et Eesti Telekom kohustub 100 protsenti tulevastest kasumitest mõne aasta jooksul välja maksma, näib tore, kuid kontserni sees on võimalik kulusid Eestisse lisada. Austan julgeid investoreid, kes jäävad edasi Eesti Telekomi aktsionäride ringi, kuid isegi börsile jäädes ripub üleval likviidsusrisk.

Teine lugu on Leedu Telekomiga, kus Leedu riigil on tühine osalus ja seetõttu ei suuda rahahädas valitsus kroonijuveele maha müües sundida oma otsusega tahet peale teistele väikeaktsionäridele. TeliaSonera pakkumine TEO aktsionäridele ei pruugi õnnestuda.

Näiteks Äripäeva investor Toomas ei võta pakkumist vastu. Tegemist on hea dividendiaktsiaga, ettevõte on finantsiliselt ülitugev ning majandussurutis ei ole märkimisväärselt ettevõtte tulemustele mõju avaldanud.