Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IMF: Läti pole reformidega veel õieti alustanud

08. oktoober 2009, 12:57

Oma viimases hinnangus Läti valitsuse
tegevusele majanduse järsu langusega kohanemisel ning rahvusvahelise abilaenu
tingimuste täitmisel, märgib IMF, et strukturaalsete reformidega pole seni veel
kuigi kaugele jõutud.

Juunis vastu võetud 2009. aasta lisaeelarve „sisaldab vähe strukturaalseid reforme, mis on vajalikud selleks, et eelarvet jätkusuutlikult“ majanduses tekkinud uue olukorraga kohandada, märgib IMF oma raportis.

Fond rõhutab korduvalt, et väga suur osa Läti SKP järsust langusest on pöördumatu, mis eeldab tõsist korrektsiooni ka riigi eelarves, mida buumiaastad jõudsalt paisutasid. „Läti SKP vähenemine on pöördumatu ning sellele tuleb reageerida püsivate kärbetega valitsuse kuludes või tõsta makse,“ kirjutab fond.

Enne Läti valitsuse juunikuist lisaeelarvet prognoosis IMF tänavuseks eelarvedefitsiidiks 16% SKPst, millest ca 12,5% on strukturaalse iseloomuga. Teisisõnu selline defitsiit, mis tsükli pöördudes automaatselt ei kao.

Fond leiab, et Läti jaoks kokku pandud abiprogrammi eelarvet puudutavad meetmed on „ellu viidud vaid osaliselt". Kui kõik detsembris kokku lepitud maksutõusud viidi ellu (ca 2,5% SKPst), siis kulukärpeid tehti vaid kolmandiku osas kokku lepitud 4,5% SKPst. Kärbiti hoopis eurorahasid ja eraldisi kohalikele omavalitsustele, mis tulevikus tulevad n.ö tagasi pöörata.

Fond kritiseerib, et paremini läbi mõeldud kärbete asemel on Läti valitsus läinud seni pigem seda teed, et võtnud kõigilt ühe mõõdu järgi. Nii on ebaproportsionaalselt suure surve alla sattunud eelkõige vaesem osa elanikkonnast näiteks tulumaksuvaba miinimumi langetamisest. Samuti võib taoline kärpimine ohtu seada avalike teenuste kvaliteedi, kui kohalikel omavalitsustel ei jätku raha põhiliste funktsioonide täitmise tagamiseks. Lisaks on ühelaadseid kärpeid keeruline ellu viia, mis võib kaasa tuua selle, et neid lihtsalt ei täideta.

Fond ei kiida heaks ühekordseid meetmeid nagu kulude edasilükkamist ning dividendide väljavõtmist riigifirmadest, mis nõrgestavad firmade kapitalibaasi ajal, mil kasumlikkus on surve all. Plaane võtta Läti Panga kasumist suurem osa riigi eelarvesse on kritiseerinud Euroopa Keskpank.

Avaliku sektori palku on kärbitud minimaalselt, ehkki boonused küll kaotati, nendib IMF. Nii jäid saavutamata kõik mullu detsembriks ning tänavu märtsiks ja juuniks selles osas seatud eesmärgid. „Avaliku sektori palganumber on jätkuvalt kõrge,“ seisab raportis. Esimesel poolaastal kahanes see 5% programmis eeldatud 35% asemel.“

IMF leppis Lätis algselt kavandatust suurema eelarvedefitsiidiga, et anda valitsusele manööverdamisruumi reformide elluviimiseks, mida loodetakse näha 2010. aasta eelarves. IMF toetab siinkohal näiteks kapitalitulu maksustamist tulumaksuga ning eluaseme kinnisvaramaksuga maksustamist, mis aitaksid laiendada maksutulu baasi. Samuti pooldaks IMF ka proportsionaalse tulumaksu kehtestamist, kuna selline maks tagaks kohanemiskoorma võrdsema jaotuse. Korduvalt rõhutab IMF oma analüüsis, et sotsiaalse turvavõrgu kindlustamist ei või unarusse jätta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. October 2009, 13:31
Otsi:

Ava täpsem otsing