Maiad põhjustasid ise oma huku

08. oktoober 2009, 12:02

Maiad valitsesid Kesk-Ameerikat 1200
aastat. Nende linnad olid võrreldavad tänapäevaste suurlinnadega ja ka
maapiirkondades oli asustustihedus suur. See kõik kadus aga väga kiiresti. Mis
juhtus?

Maiade tsivilisatsiooni kokkuvarisemist võib pidada inimajaloo üheks suurimaks demograafiliseks katastroofiks. NASA finantseeritud uurimuse koostanud teadlased usuvad, et on leidnud sellele seletuse. „Nad on ise oma hukus süüdi,“ ütles arheoloog Tom Sever võrguajakirjale Physorg.

"Tihtipeale arvatakse, et maiad elasid loodusega harmoonias,“ ütles uurimuses osalenud doktorant Robert Griffin. "Paraku hävitasid nad sarnaselt paljudele teistele kultuuridele enne ja pärast neid ise oma elukeskkonna.“

Maiade hääbumise alguseks sai tõsine põuaperiood. Tsivilisatsiooni kokkukukkumise ajaks olid maiad maha raiunud enamiku nende aladel kasvanud metsi, et oma üha kasvavat rahvastikku viljasaagiga toita. Puid kasutati pillavalt ka kütteks ja ehitamiseks. "Vaid ühe ruutmeetri suuruse osa ehitamiseks oma võimsatest templitest, veereservuaaridest ja monumentidest pidid nad lubjakivi kuumutamiseks põletama 20 puud,“ selgitas Sever.

Teadlased kasutasid arvutisimulatsioone, et näidata, kuidas metsade maharaiumine võis põuda süvendada. Nad kasutasid mitut varem kontrollitud kliimamudelit. „Tulemused olid ühetimõistetavad: puude maharaiumine põhjustas kolme kuni viie kraadise temperatuuritõusu ja vähendas sademeid 20-30 protsenti.“Maiad põhjustasid ise oma huku

Maiad võtsid metsa maha alepõllunduse jaoks – ühel mahapõletatud metsalapist saadud põllul saab sellise meetodiga vilja kasvatada üks kuni kolm aastat, seejärel tuleb aga maal lasta 15 aastat taastuda. Selle aja jooksul kasvavad endisele põllulapile uuesti puud ja teised taimed, samal ajal kasutatakse põllu jaoks teist maalappi.

Teadlased usuvad, et lõpuks läks maiadel maaga nii kitsaks, et nad ei saanud põllulappidele anda piisavalt aega taastumiseks ning pidid vilja kasvatamiseks üha rohkem metsa maha võtma. Olukorda raskendas süvenev põud, mis muutis vilja kasvu kehvemaks ja raskendas vee kogumist linnades asuvatesse reservuaaridesse kuiva aastaaja üleelamiseks.

Maiade lõpliku hävingu mehhanismide selgitamiseks on teadlaste sõnul vaja aga põhjalikumaid uuringuid. Arheoloogilised leiud näitavad, et kuigi mõned maiade linnriigid kadusid tõepoolest põuaperioodi ajal, elasid mõned linnad rasked ajad üle ja isegi kosusid.

Janus ja näljas rahvas ei ole õnnelik. Rahva rahulolematus viib aga tavaliselt peagi suuremate probleemideni. „Mõnedest maiade linnadest on leitud massihaudasid, kus on kaunistatud hammastega skeletid – see viitab aristokraatide mõrvamisele,“ arutles Sever.

Võimsa tsivilisatsiooni kokkuvarisemiseks ei piisa vaid ühest õnnetusest, kuid metsade maharaiumise tõttu tekkinud põud võis võimendada muid probleeme nagu rahvarahutused, sõjad, näljahädad ja haiguste levik.Maiad põhjustasid ise oma huku

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2009, 12:26
Otsi:

Ava täpsem otsing