Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vali eesti kino!
Valimised pressivad sisse uksest, aknast ja e-postkastist. Sappi lendab ühe erakonna mätta otsast teise otsa ja vastupidi. Kes lubab lastele mänguväljakuid, kes uusi töökohti, kes puhtamat pealinna ja uusi korralike ristmikke. Õilsad eesmärgid igatahes. Jään neist ohtratest lubadustest siis kõige realistlikumate täitumist ootama.
Isiklikult soovitan aga valida peale sel ja järgmisel nädalal toimuvatel valmistel kandideerivate poliitikute ka eesti kino ja filmi kasuks. Uksed avavad Tallinnas Cinamon ja väärtfilmikino Artis. Samuti esilinastub Veiko Õunpuu uus linateos "Püha Tõnu kiusamine", mis otsib vastuseid küsimustele "mis on headus?", "kas ja mil määral on võimalik üldse hea olla?" ning "milleni viib kaastunne ja leppimine?".
Valimiste ja riigiaparatuuriga paralleele tõmmates on Tõnu Ploompuu, filmi peategelane, ka mingit pidi poliitik, kes peab maid jagama ja asju selgeks mõtlema nii opositsioonis kui ka koalitsioonis oleva iseendaga. Jõudma enesega kooskõlla oma soovide, tahtmiste, painavate küsimuste ja murettekitavate probleemide suhtes. Pidama enesega läbirääkimisi, mingil hetkel ennast maksma panema, teisel juhul jälle kaotust tunnistama.
Ja kõige selle juures aktsepteerima veel fakti, et ole sa kui tahes kõrgel kohal, raha ikkagi mädaneb. Ilma selleta ei saa ja ainult sellega ka mitte. Igatahes väärt vaatamine. Juurdlemist ja uusi küsimusi leiab sellest linateosest hulgim. Kontraste ka.