Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väike õlletootja peab pakkuma erilist maitset

09. oktoober 2009, 17:12

Väikestel tootjatele tasub ikka turule
tulekut üritada, aga nad peavad leidma oma kindla nišši ja tarbijaskonna, sest
ainult siis on lootust jääda ellu, ütles MTÜ Eesti õlletootjate liidu
tegevdirektor Jüri Kert.

„Karksi õlletehas ei peaks tegema põhjamaist õlut, st. sellist hästi klaari ja selget, millel väga omapärast maitset ei ole,“ lausus Kert, kes omal ajal oli aastaid Karksi õlletehase juhataja ja kuulus ka omanikeringi. „Euroopas on väga palju väiketehaseid, kus õllel on oma maitse. Mulle tundub, et näiteks Sillamäe õlletehas on oma nišši leidnud ja tuksub oma joogiga päris normaalselt.“

Kerdi sõnul ei muuda ASi Karme turuletulek (ega ka ASi Sillamäe Õlletehas olemasolu) karvavõrdki olukorda Eesti õlleturul, kus domineerivad kaks suurt ehk AS A. Le Coq ja AS Saku Õlletehas ning tubli keskmik AS Viru Õlu. Kui arvestada, et Eesti õlleturu maht on veidi üle saja miljoni liitri, siis Karme planeeritav 300 000 liitrine toodangumaht annaks neile 0,3 protsendi suuruse turuosa. Sillamäe Õlletehas toodab aastas umbes 150 000 liitrit õlut.

Kert hoiatas, et väiketootjad ei tohiks mitte mingil juhul astuda hinnasõtta. „Väiketootmise juures ei ole omahinda võimalik alandada,“ ütles Kert ja lisas, et kahjuks sattus Karme turuletulek aega, kui rahva rahakoti paksus pole eriti kiita.

Ka Viru Õlu juhatuse esimees Ott Licht rõhutas, et kuna väikesed tootjad ei suuda hinnaga konkureerida, siis peavad nad eristuma millegagi, mille eest on tarbija valmis rohkem maksma. „Eestis teevad kõik tootjad laagriõlut ja see ei erista uut tulijat teistest,“ rääkis Licht. „Oleksid nad hakanud tegema näiteks stout-õllesid või ale-õllesid, siis nad eristuksid. Aga tõsi, neid õllesid on meie tingimustes keerulisem teha ja ma arvan, et ka meie tarbija ei taha neid.“

Licht tundis kahetsust, et millegipärast pole Eesti tarbija oma piirkonna toodangu suur patrioot. „Saksamaal on 1200 õlletehast ja kõik kohalikud joovad oma küla õlut,“ lausud Licht ja küsis, miks näiteks isegi saarlased ei tahtnud Saarema tehase õlut juua ja tehas oli sunnitud tootmise lõpetama.

Ühes asjas meie kaks miniõlletehast eristuvad siiski kindlalt suurtest tootjatest – nimelt maksavad nad poole vähem õlleaktsiisi. „Seaduse kohaselt on 300 000 liitri suurune aastatoodang maagiliseks piiriks, mis lubab maksta poole väiksemat aktsiisi,“ selgitas Licht ja lisas, et paljudes Euroopa riikides saavad seda väiketootjate teket ergutavat soodusmaksemäära nautida isegi kümneid kordi suurema aastatoodanguga tehased. Lichti arvutuste kohaselt saavad Eesti väikesed õlletootjad praegu pooleliitrise pudeli pealt umbes ühe krooni aktsiisisoodustust.

ASi Sillamäe Õlletehas direktori Sergei Kulkovi sõnul on väikesel tootjal kõige olulisem jälgida, et toode oleks kvaliteetne. „Kvaliteet algab toorainest,“ rõhutas Kulkov ja lisas, et loomulikult peab väiketootja üritama toota ka võimalikult väikeste kuludega.

Sillamäe Õlletehas toodab nn. Münheni-stiilis õllesid. Õlletehas õlut pudelitesse ei villi ja turustab vaid lahtist õlut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. October 2009, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing