Buum enam tagasi ei tule

Sügis on ettevõtetes planeerimise ja eelarvete tegemise aeg. Prognoosimine on aga majandustsükli pöördepunktis tavapärasest raskem. Millal oleks õige aeg investeerida, et tabada ära uue tõusu algus? Millal saavutavad varade, nt maa, kinnisvara, aktsiate hinnad põhja ehk millal oleks neid kõige kasulikum osta? Kas ja kui palju kasvab müük 2010. aastal? Kokkuvõtvalt, kas Eesti ja meie peamiste kaubanduspartnerite kasvu taastumine tuleb V-, W -või L-kujuline?

V nagu vägev kasv. Optimistid usuvad, et Eesti majandus elavneb 2010. aastal märgatavalt, kuna väliskeskkond näitab selgeid taastumise märke, madalad intressid hõlbustavad investeeringuid. Paljud analüütikud väidavad, et Eesti majandus on paindlik ja hiljutine varade hinna ja palkade langus muudavad Eestis tootmise taas atraktiivseks. Valimismeeleolus poliitikud lisavad, et juba Vene kriis näitas Eesti ettevõtja kiiret kohanemisvõimet.

1990. aastate mõõnaga võrreldes tuleb muidugi arvestada tõika, et sellal oli, kuhu kaubad ümber suunata, nüüd on nii ida kui lääne turg üsna halvas seisus. Tehniliselt on ka lihtne nii järsu majanduslanguse järel vähemalt paar kvartalit kiiret kasvu näidata. Samamoodi võib väita, et kui siiani toetas majandusarengut vabakaubandusleping, siis ühinemine ELiga ja järgmiseks verstapostiks võiks saada euro.

W nagu veel üks langus. Vähem optimistlikud mõistavad aga, et struktuursed probleemid maailma majanduses pole kuhugi kadunud. USA jooksevkonto defitsiit on ikka liiga suur ja survestab dollari stabiilsust. Riiklikud abiprogrammid USAs ja Lääne-Euroopas on kunstlikult majandust toetanud ja ebaefektiivset tootmist soodustanud (nt autotööstuses). Kui tugipaketid lõpevad, järgneb ajutisele tõusule uus langus.

Eestit mõjutab lisaks tugevalt Läti-Leedu majanduste kohanemisvõime ja poliitiline stabiilsus. Eesti majanduse taastumist pärsivad arengud tööturul: tööpuudus suureneb (sh lõpevad hooajatööd ehituses, turismisektoris, põllumajanduses), palgalangus süveneb, varem töötuks jäänuil lõpeb hüvitis.

L nagu lõputu kiratsemine. Pessimistid usuvad, et mahukad riiklikud abipaketid on suurendanud eelarvedefitsiite ja riigivõlga, mis koos ühiskonna vananemisega ahendavad tuntavalt järgmiste aastate tarbimise ja investeerimise võimalusi. Kasvav tööpuudus USAs ja Euroopas vähendavad tarbimist veelgi. Küsimusi tekitab tööturu paindlikkus - kas ja millise töö koondatud leiavad? Mida hakkavad näiteks tegema Eesti 30 000 töötut ehitajat? Eesti majanduse kohandumine on olnud nõrk, palgatase on tootlikkusega võrreldes ikka liiga kõrge. Madalat lisandväärtust tootvad tehased on välisinvestoritel mõistlikum viia ida/lõuna poole, aga nende asemele pole midagi innovaatilist tulemas. Pole midagi, mis majanduse uuesti n-ö käima lükkaks. Maastrichti eelarvekriteeriumi täidame aasta lõpus vaid väga õnneliku juhuse läbi ja seetõttu ebakindlus meie majanduse suhtes investorite silmis püsib.

Arvan, et Eesti majanduse elavnemine tuleb, aga väga aeglane - struktuursed probleemid on nii globaalsel tasandil kui ka Eestis. Seega peaks Eesti majandustsükkel meenutama midagi L ja V tähe vahepealset. 2010. aasta majanduskasv jääb ilmselt veel miinuspoolele ja 2011-2015 keskmiselt alla 5 protsendi. Kinnisvara soetamise tippaeg peaks saabuma 2010. aasta esipoolel, aktsiate hinnad toibuvad ilmselt varem.

Tootmise laiendamiseks ja kaasajastamiseks on majandustsükli põhi just õige aeg. Rahavoogude planeerimisel tuleb arvestada, et buum enam tagasi ei tule või kui, siis mõnes sektoris, mis on seotud kõrgtehnoloogia või keskkonna säästmisega.