Miks taandub Kaubamaja Lätist?

Neljapäeval valmistas Kaubamaja investoritele üllatuse - negatiivse. Tallinna Kaubamaja teatas ootamatult, et paneb Lätis kõik avatud Selverid kinni ja koondab töötajad. Seejärel jääb alles vaid kinnisvara ja selle ostmiseks võetud laen.

Kaubamaja Lätti laienemine oli väga oodatud samm ning pidanuks investoritele pikas perspektiivis potentsiaalselt head teenimisvõimalust pakkuma. Miks läks nõnda? Kaua aega Eesti turule keskendunud Tallinna Kaubamaja läks tagantjärele tark olles Läti jaekaubandusturule buumi ajal. Samal ajal valitses ka lõunanaabrite juures kinnisvarabuum. Kuid tarbimisbuumist osa ei saadud. Ühtegi tegutsevat kauplust ei ostetud. Ühel või teisel põhjusel otsustas Saksa kinnisvarafirma ja jaekaupmees Lidl panna 2006. aastal müüki oma maatükid Lätis. Kaubamaja haaras sellest võimalusest kinni ja ostis Lidli 22 kinnistut Lätis 256 mln krooni eest (kokku 80 609 m2).

Esialgu oli kaubamajal plaanis rajada kümme kaubanduskeskust, kuid 2007. aasta algul võetud arendusplaanis oli juba juttu kavast teha vähemalt 15 kauplust ja seda 2009. aasta lõpuks. Et Lidliga ei tulnud kaasa maatükke Riia linnas, siis plaaniti otsida Riias edasi maatükke. Alles mullu märtsis algas Selveri esimese kaupluse ehitus Lätis (Ogres). Projekti lubati investeerida 130 mln krooni ja avamine pidi toimuma detsembris. Neljapäeval teatas Selver tegevuse külmutamisest Lätis. Avatud oli juba kuus kauplust, mis suletakse ning kõik 220 töötajat koondatakse.

Tuletame meelde vana asja. Tegelikult ei olnud tegemist Tallinna Kaubamaja esmakordse üritusega asuda välismaa jaekaubandusturule. 1996. aastal lausus Tallinna Kaubamaja toonane juhatuse esimees Toomas Luman kuldsed sõnad, et filiaali avamine Helsingis on küll Tallinna Kaubamaja esimene, kuid mitte viimane välisprojekt. Tallinna Kaubamaja planeeriti Helsingis Kaisanniemi tänavale Kaisa keskuse lähedale. 1997. aasta aprillis avatigi kauplus, millel oli müügipinda 1150 m2. Esimese aasta käibeks planeeriti 20 miljonit Soome marka. Mais 1998 tuli börsiteade, et Kaubamaja sulgeb kaupluse Helsingis. Üheksa kuu käive moodustas vaid 30% planeeritust.

Kui seekord läks Kaubamaja Läti projekt majanduse järsu kukkumise ohvriks, siis on ka üks sarnasus Helsingi projektiga.

Väidetavalt oli Soomes Kaubamaja kaupluse probleem selles, et ta asus kõrvaltänavas, mitte suurel kaubatänaval. Kinnisvara puhul räägitakse, et olulised on kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Tegelikult on mõnevõrra imelik, et Läti turgu üritati vallutada esialgu ilma kohalolekuta Läti suurimas linnas Riias. Seega võis ka siin mängida osaliselt rolli asukoha probleem. Muidugi on lihtsam püüda vallutada turgu väikelinnades, kus konkurents on väiksem. Kuid väiksemad kohad saavad kriisis tavaliselt valusamalt pihta. Aga kes tol ajal mõtles buumieufoorias kriisile?

Ei saa ette heita, et Kaubamaja või teised Eesti ettevõtted on laienenud välismaale. Meie turg on liiga väike suure ettevõtte püstipanekuks. Huvitav, et tavapärane tee on olnud Balti, Ida-Euroopa ja Venemaa turule. Kummaline, kui tundlikud me oleme, kui mõni välismaalane julgeb midagi kommenteerida Eesti kohta ja hoidku selle eest, kui meid veel pannakse ühte patta Baltimaadega. Meie reaktsioon tundub variserilik. Miks meie ettevõtted laienevad just sellistele turgudele? Ilmselt arvame, et Läti ja Leedu on meile sarnased, mis peaks meile andma konkurentsieelised. Kas nad ei ole sarnased? Kas me sarnaneme rohkem mõne muu piirkonnaga?

Ka Kesk- ja Ida-Euroopast arvame end teistest rohkem teadvat - ikkagi saatusekaaslased. Venemaal arvame oma edu aluseks olevat vene keele oskuse. Meie varahaldusfirmad on loonud siiakanti Ida-Euroopa nn kompetentsikesksusi - huvitav miks? Miks me ostsime TEO LT või OTP Banki aktsiaid? Investorid ostavad kodu lähedal või ostavad, mida tunnevad (õigemini arvavad tundvat)! Pigem on meid ikka asja pärast üldistatud, mitte niisama - isegi kui see meile ei meeldi.

Mul on kahju, et Kaubamaja külmutab Läti projekti. Viimasel ajal on realiseerunud riskid, mis buumi tingimustes välja ei paistnud. Odaval laenurahal põhinenud kinnisvara-, börsi- ja tarbimismullid on lõhkenud. Meele teeb veidi mõruks, et buumi ajal tehakse võimsaid laienemisotsuseid, et krahhi ajal taanduda.

Loodame, et järgmise kriisi ajal omandatakse ärisid, mitte ei suleta, külmutata ega müüda olemasolevaid ära. Lootsin, et meil on juba kehvad uudised selja taga ja raske olukord stabiliseerub, kuid Kaubamaja hoiatab.