Kruuda läheb Alta Foodsi pankrotti nõudma

Rahapaigutuse motiiv oli muutuda investeerimispankuri võlausaldajaks ja taotleda Alta Foodsi pankrotti.

Võlakirjadesse investeeris eelmise kuu keskel ka Oliver Kruuda äripartner ja Luterma aktsionär Marcel Vichmann. Samas kinnitab ärimees, et ta pole Kruudaga Alta vastu ühisrinnet moodustanud. "Ei, ma ei ole küll kellegagi koostöös neid ostnud. Ja ühisplaani ka ei ole, see on ju käitumisest näha," sõnas ta. Siin viitas Vichmann asjaolule, et võlakirju soetanud First Telecom Trading on väärtpaberite restruktureerimisega kaasa läinud ega taotle Alta Foodsi pankrotti. Küll aga teeb seda Kruuda.

Nii ongi Kruuda valdusfirma Rubla esitatud Alta Foodsi pankrotiavalduse läbivaatamiseks 29. oktoobril reserveeritud Harju maakohtu saal.

Kruuda ja Rahumaa oleks nagu üleöö positsioonid vahetanud, kuna seni on just Rahumaa Kruudalt taga ajanud toiduainetööstuste ostu ettemaksuna tasutud ligi sadakonda miljonit krooni, mille üle käib vaidlus siiani. 2008. aasta veebruaris Kruudale üle kantud raha pole Rahumaa tagasi saanud, kuna investeerimispankur soovis tehingust taganeda ja tehing luhtus.

Tänavu juulis näis korraks, et vaidlus on läbi. Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohus otsustas, et Luterma peaks Altale siiski 103 miljonit krooni ehk ettemaksu koos viivistega tagastama. Et otsus jõustuks, peab seda tunnistama ka Eesti kohus.

Augustis ostis aga Rubla SEB fondidelt Alta Foodsi võlakirju ja sai sellega Rahumaa võlausaldajaks.

Kruuda möönab tehingu tagamaid avades, et kaitses sellega enda huve. "Midagi kokku leppida ei olnud võimalik. Siis ei olnudki muud varianti, et nad n-ö laua taha kutsuda, et nad ise ka mingeid vastuseid annaks," rääkis ta oma kogemustest suhtlemisel Alta Capitaliga. Kruuda sõnas, et tema tegutsemine on ka teiste investorite huvides - Alta Foodsi ja ettevõtte võlakirjade ümber toimuv on tema sõnul küllaltki segane, alustatud on restruktureerimisega, mille kasutegur on investori jaoks küsitav. "Variant on ära maksta, siis ei ole pankrotti," lisas Kruuda ja kinnitas, et reeglite järgi peaks Alta Foods sellisel juhul kogu emissiooni lunastama.

Alta Capitali jurist Anton Sigal ja partner Jaak Raid rääkisid aga, et Kruuda tegevus on nende vaatevinklist pahatahtlik. See segab praeguseks juba osaliselt tehtud võlakirjade restruktureerimist. Osa võlakirjadest vahetatakse Sigali sõnul emissiooni tagatiseks oleva vara vastu. Esimese sammuna andis Alta Foods investoritele võimaluse saada võlakirjade vastu osalus vastloodud ettevõttes RPS Holding, mis omab ca 80 protsenti Läti piimandusettevõttest Rigas Piensamnieks. "Sisuliselt oli investoritel kolm võimalust - võtta aktsiad, valida raha või protsessis mitte osaleda," märkis Raid. Restruktureerimise jätkumist soovib Alta esindajate hinnangul aga Rubla takistada. "Protsessi venitamiseks või takistamiseks on Luterma emaettevõtja Rubla alustanud agressiivset ja vaenulikku tegevust," sõnastas Sigal Alta nägemuse praegusest olukorrast.

Päris detailides nad protsessi kirjeldada ei soovinud, kuid tunnistasid, et ligi 300 miljoni kroonini küündiva võlakirjaemissiooni lunastamiseks Altal raha puudub.

Juuli keskel tegi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohus otsuse, millega kohustas Lutermat tagastama Alta Foodsile Kalevi ja Tere toiduainetööstuse ostu ettemaksu - 6 miljonit eurot koos intressiga (kokku ca 103 miljonit krooni).

Luterma selle otsusega ei nõustunud ja on Tallinna ringkonnakohtule esitanud ka hagi, mis taotleb otsuse tunnustamata jätmist.

Siinjuures on huvitav asjaolu see, et vahekohtusse Alta Foodsi esitatud liige vandeadvokaat Sven Papp omas samal ajal ka ise Alta Foodsi võlakirju. Arbitraažiinstituudi reeglite alusel oleks sellest piisanud kohtuniku diskvalifitseerimiseks.

Vahekohtus osalev arbiiter peab täitma sõltumatuse deklaratsiooni. Papi sõnul polnud ta oma Alta Foodsi võlakirja tehtud investeerinhutest teadlik.

"Kasutan Swedbanki tavapärast täisvolitusega personaalse varahalduse teenust, mille kohaselt omab pank täisvolitust minu vara haldamisel. Swedbank teeb pangas hoiustatud varaga tehingud ilma minuga kooskõlastamata ning mind informeerimata," selgitas Papp, et ei olnud vahekohtus oldud ajal teadlik sellisest olukorrast.

"Arbiiter täidab sõltumatuse deklaratsiooni, kuhu kannab kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad arbiitri sõltumatust mõjutada. Arbiiter ei saa ju sinna kanda asjaolusid, millest ta pole teadlik," lisas Papp deklaratsiooni kohta.