Soome aü hoiaks Eesti ehitaja remonditööst eemal

Kadri Bank 14. oktoober 2009, 00:00

Ehitajate ametiühingu juht Matti Harjuniemi ütles eilses Kauppalehtis, et toetuse maksmine ei ole mõttekas, kui eestlased saavad kõik tööd endale. Ta leidis, et poliitikud peaksid kaaluma, millistel tingimustel ehitajatele või arendajatele toetust antakse.

Harjuniemi sõnul töötab Helsingi piirkonna objektidel 15 000-17 000 soomlasest ehitajat. Nende kõrval aga juba üle 10 000 Eesti ehitustöölise objektidel, mis remonditoetust saavad.

Soomlasi häirib ka, et Eesti firmad saavad järjest enam ise korterelamute renoveerimise peatöövõtjaks. Näiteks Jyväskyläs ähvardab ehitajate ametiühing panna nn musta nimekirja Eesti firma, mis tegi soomlastest kümnete tuhandete eurode võrra odavama pakkumise.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et ametiühingute hirmu võib ühest küljest mõista, sest nii ehitus- kui ka tööjõuturg on kokku tõmbunud.

"Kindlasti pälvib Rakennusliitto selle teema püstitamisel hulgaliselt tähelepanu ja see on ka mõistetav. Samas, kui lähtuda vaba konkurentsi tingimustest ELis, siis määrama peaks ikkagi hinna ja kvaliteedi parem suhe. Siin on Eesti ehitajad ju Soome kolleegidele - peatöövõtjatele - kulude kärpimisel abiks," lisas ta.

Peterson ütles, et tavaliselt askeldavad Soome ehitusturul seal juba varem kanda kinnitanud Eesti ehitusfirmad või siis on tegemist puhtal kujul tööjõu vahendajatega, kes on oma tegevust viimasel ajal aktiviseerinud. Ehitusettevõtjate liidu liikmetest tegutseb Soomes tema sõnul kümmekond.

Soomes Eesti ehitajaid liitva organisatsiooni STEEL eestvedaja Haakon Nõmme ütles, et Rakennusliitto soovib, et need korteriühistud jäetaks toetuseta, kes annavad renoveerimistööd otse Eesti ettevõtetele. Kui see nii peaks minema, suudavad Nõmme sõnul Eesti ettevõtjad ikkagi odavamaid pakkumisi teha. Samuti jääks otsusest mõjutamata need firmad, kes teevad soomlastele allhankeid - ehk siiani enamik Eesti ettevõtetest.

Nõmme sõnul peaks veel oktoobris Soome parlament ratifitseerima ka ELi teenindusdirektiivi, mille järgi ei pea FIEde jt ühemehefirmade tunnitasu vastama ametiühingute kollektiivlepingule. See tähendaks, et ametiühingud kaotaks osa oma võimust ja ehk ka liikmetest, kelle maksude toel nad tegutsevad. Nõmme hinnangul on just see üks põhjus, miks ametiühing praegu avalikult Eesti ettevõtjate vastu sõna võtab.

Samas tõdesid Soome ehitusettevõtjad, et soomlastel endil ei seisa plekikäärid ja pahtlilabidad käes, st napib oskustega töötajaid. Näiteks Helsingi katusetootja Petriteki juures töötab neli eestlasest plekkseppa ja ettevõtte juht Petri Helström ütles, et Soomest kvalifitseeritud plekkseppasid ei leiakski.

"Ilma eestlasteta jääksid praeguse töötempo juures tööd tegemata. Ise maksan neile kõrgemat palka, kui kollektiivlepingus ette nähtud," ütles Helström Kauppalehtile.

Kahju on, et analoogset toetusmeedet pole veel Eesti ehitussektori turgutamiseks ette võetud. Kui Soomes on see meede puhtalt remonditöödega seotud, siis meie oleme siin seisnud selle eest, et riik toetaks ühistuid energiasäästlikkuse eesmärgil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing