Läti peaminister: loodame ka Eesti laenuabi peale

Sirje Rank 15. oktoober 2009, 00:00

Intervjuu Läti peaministriga.

Kui tõsine on Läti valitsuse kava piirata eluasemelaenu võtjate vastutus tagatisvara maksumusega, mis on ajendanud Swedbanki hoiatama, et pank võib tegevust Lätis koomale võtta?

22. oktoobril kohtume kommertspankade esindajatega, et arutada laenuvõtjate kaitset. Skeem on neile, kes on laenu võtnud peamise elukoha soetamiseks, seega piiratud ulatusega. Vajame lahendust, mis on ka pankadele vastuvõetav.

Milline võiks olla selle kohtumise tulemus?

Tuleb leida viis, kuidas pank ei jääks inimest kogu eluks kummitama. Juba on Lätis juhtumeid, kus jäetakse oma laenud ja pagetakse välismaale või halli majandusse. Uurime teiste riikide kogemusi. Muu hulgas on töös eraisiku pankrotiprotseduuride lihtsustamine. Lahendust on vaja nii olemasolevatele laenudele kui ka edaspidiseks.

Kava tekitas jälle devalveerimisjutud...

Läti majanduse stabiliseerimise programmi alus on stabiilne latt ja eelarvedefitsiidi järkjärguline vähendamine. Selle programmi viime ellu.

Kas devalveerimine ei aita majandust kiiremini käima?

Ma ei näe siin eelist. Importenergia ja -komponentide hinnad läheksid üles ja et 85% laenudest on eurodes, tooks see suured probleemid laenuvõtjatele ja pankadele. Eelkõige huvitab devalveerimine mõnd eksportivat suurfirmat ja neid, kel suured latilaenud.

Kärbetele pole alternatiivi?

Alternatiivid on veel kehvemad. Algselt plaanisime eelarvedefitsiidi hoida tuleval aastal 8,5% peal SKPst, kuid et laenuandjad nõudsid kokkuhoidu kindlasti 500 miljoni lati ulatuses, oleme nüüd sellise eelarvekava koostanud, mis tähendab tuleval aastal defitsiiti 7,5% tasemel SKPst.

Kust kokkuhoid tuleb?

Näiteks avaliku sektori palgaskaala ühtlustamisest ja maksude tõstmisest - kehtestame ka eluaseme kinnisvaramaksu. Samas suutsime vältida käibemaksu tõusu, progressiivse tulumaksu kehtestamist ning uusi pensionide kärpeid.

IMF kritiseerib, et reformid pole Lätis alanud, viidates ametnike palkadele.

IMF viitab aasta esimesele poolele. Meie kärped jõustusid 1. juulil. Paljudes sektorites - õpetajatel ja politseinikel - on palku kärbitud 40%, rohkem pole võimalik.

Kas Lätilt nõutakse liiga palju?

Meil tuleb maksta eelmiste valitsuste tasakaalutu poliitika eest. Laenukasvu saanuks ohjeldada, kuid seda tehti liiga hilja. Näiteks suurema omafinantseeringu nõudmine, laenu andmine legaalse sissetuleku alusel ning kinnisvaraga spekuleerimise maksustamine.

Eesti ja Leedu rõhutavad erinevust Lätist ...

Kriis on rabanud kõiki Balti riike, ka Eestis SKP langus on 15-16% ja meetmed sarnased meie eelarvekärbete ja maksutõusudega. Mitte küll samas skaalas - meie oleme välise surve all, kuid samas suunas.

Eesti on lubanud Lätile laenu, kas vajate seda raha?

Osana rahvusvahelisest laenupaketist on Eesti lubanud Lätile 100 miljonit eurot. Vajame seda laenu ja ka Eesti osa.

Kuidas edeneb Parexile ostja leidmine?

Restruktureerimine käib, ootame Euroopa Komisjoni luba. 25% ostis EBRD ja tekkinud on potentsiaalseid huvilisi.

Kas välisdoonorid võiksid Läti abistamisest loobuda?

ELi volinik Joaquin Almunia oli just Riias ja kordas selgelt rahvusvaheliste laenuandjate toetust programmile.

Kas poliitiline ebastabiilsus ei sea kärpekava ohtu?

Loodan, et parteid suhtuvad olukorda vastutustundega. Positiivse arengu näiteks on värske eelarvekokkulepe.

Millal majandus toibub?

Kasv taastub prognoosi järgi 2010. a neljandas kvartalis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing