Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Luterma näeb vigu vahekohtu töös
"Oleme vaidlustamise alusena tuginenud ka sellele, et tagantjärele on selgunud, et üks vahekohtunikest kuulunuks Stockholmi Kaubanduskoja (SCC) reeglite alusel algusest peale diskvalifitseerimisele," märkis Luterma esindaja vandeadvokaat Leon Glikman. See on Luterma jaoks väga oluline moment.
100 miljoni vaidlust lahkas suvel SCC Arbitraažiinstituudi vahekohus. Kohtunikeks olid eestlased - Sven Papp, Paul Varul ning Erik Nerep. Kui Papp ja Nerep andsid õiguse Alta Foodsile, siis kolmandana protsessis osalenud Paul Varul esitas eriarvamuse. Kui nüüd pidada üht osalist nõuetele mitte vastavaks, seab see kahtluse alla kogu tulemuse.
Alta Foodsist vahekohtule arbiitriks esitatud vandeadvokaat Papp omas samal ajal Alta Foodsi võlakirju. Papp kinnitas Äripäevale, et polnud oma portfellis sisalduvatest väärtpaberitest teadlik - tema eest teeb investeerimisotsused Swedbanki portfellihaldur. "Arbiiter ei saa ju sinna kanda asjaolusid, millest ta pole teadlik," selgitas Papp, miks ta ei märkinud oma investeeringuid nn sõltumatuse deklaratsiooni, mille vahekohtunik täidab.
Ka Alta Capitali jurist Anton Sigal nentis, et kindlasti on selline olukord ühest küljest ebamugav, ent juulis tehtud vahekohtu otsust see kahtluse alla ei sea. "Kui isik ei teadnud, et tal on portfelli ostetud sellist väärtpaberit, siis see ei saanud kuidagi mõjutada tema otsust," ütles ta. Samuti kinnitasid nii Sigal kui ka Alta Foodsi juhtiv Jaak Raid, et neil endil puudus samuti ülevaade võlakirjainvestoritest. "See ei avalda mitte mingit mõju selle otsuse kehtivusele," lisas Sigal.
Ent see pole ainuke põhjus, miks Luterma vahekohtu otsust ei tunnista. Glikmani sõnul esines mitu menetluse rikkumist. Kalevi ja Tere toiduainetööstuste ostutehingust taganemise põhjusena tõstis Alta Foods esile 2008. aasta alguses toimunud nn turuvapustuse. Turuvapustuse klausli paikapidavuse tõestamiseks kasutas Alta Gild Bankersi koostatud ekspertarvamust. "Otsuse aluseks võeti just Gildi arvamus," märkis Glikman ja kinnitas, et nende esitatud ekspertarvamused jäeti tähelepanuta.
Sigali väitel on selline arusaam eksitav. "Vahekohus jättis tähelepanuta nii meie kui ka Luterma majandusnõustajate järeldused ja tegi iseseisva otsuse poolte ja nende nõustajate toodud faktide, mitte nende järelduste pinnalt," ütles ta. Sigali sõnul on Luterma olnud vahekohtu otsusega tutvumisel lohakas ja kujundanud asjast täiesti ebaõige ettekujutuse.
Nõude saatus pole oluline ainult vaidluse osapooltele. Alta Foodsi emiteerinud võlakirju omab paarsada investorit, teiste seas Swedbanki pensionifondid ja võlakirjafond Private Debt. Samuti palju erainvestoreid, kes sarnaselt Papiga paigutanud oma raha sinna Swedbanki privaatpanganduse kaudu või soovitusel.
Sigal ja Raid kinnitasid, et käimas on Alta võlakirjade restruktureerimine, mis toimub investorite huvides. Samuti lubavad nad sõltumata teise vaidluse tulemustest seista selle eest, et investorid oma raha tagasi saaks.
Nõude Luterma vastu on Alta Foods tegelikult juba pantinud teiste Alta Capitaliga seotud ettevõtete kohustuste katteks. "Võlakirjad (Alta Foods võlakirjad) on täielikult tagatud teiste Alta grupi ettevõtete varaga," ütles Raid.