Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuvõlad liiguvad ühest kaustast teise

Anne Oja 15. oktoober 2009, 00:00

Äripäeva logistikauudiste portaal kirjutas eile, et saja suurema maksuvõlglase võlasumma kahanes veebruariga võrreldes pankrotti läinud ja likvideeritud firmade tõttu 100 miljoni krooni võrra. Saja suurema maksuvõlglase koguvõlg kahanes tänavu seitsme kuuga ligi 8 protsendi võrra, ulatudes oktoobri alguseks 1,1 miljardi kroonini.

Summa kahanemisse andsid panuse praeguseks likvideeritud Pento ja Premium Oili lõpule jõudnud pankrotid. Samuti on esivõlglaste nimekirjast kadunud pankrotistunud ja äriregistrist kustutatud Fostis Trading, mille maksuvõlg kerkis 142 miljoni kroonini.

Tõsi, maksuvõlgade saldo päring näitab ka äriregistrist kustutatud ettevõtetel maksuvõlgu, seega pole need kuhugi kadunud. Nii näiteks võlgneb Fostis Trading endiselt 142,1, Premium Oil 36,5 ja Pento 26,6 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi andmetel on riigieelarve planeerimisel ehk maksutulude prognoosis maksuvõlgade osakaalu ja kasvuga arvestatud. Nii näiteks on sel aastal suurim maksuvõlgade kasv arvestatud sotsiaal- ja käibemaksu arvel.

Maksuvõlad nn jooksvates maksutuludes ei kajastu, kuna maksutulude arvestus on kassapõhine. Nii palju kui makse reaalselt laekub, nii suur on ka kogulaekumine, täpsustas ministeerium.

Jegorovi selgitusel peab nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine tagama võimalikult tõetruu ülevaate riigi majanduslikust seisust. Nõuded, mille tasumise tähtajast on möödunud piisavalt pikk aeg, loetakse raamatupidamislikult ebatõenäoliselt laekuvaks ja seeläbi vähendatakse arvestusperioodi loodetavat tulu. "Sellel ei ole kokkupuutumust maksumaksja kohustusega maksuvõlg tasuda," märkis ta. "Ka raamatupidamislikult ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete sissenõudmisega tegeleb amet jätkuvalt."

Kui maksunõude puhul on alustatud sissenõudmise menetlust, siis maksuvõlg praktiliselt ei aegu ning on paratamatu, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal suureneb aastast aastasse, ütles Jegorov.

Raamatupidamise toimkond on defineerinud, millised võlad tuleb liigitada lootusetuks. Võlaõigusseaduse järgi tuleks kolme aasta tagused võlad aegumisega seoses maha kanda.

Kõik sõltub ka kliendi üldisest maksevõimest. Kui Krediidiinfo raportist on näha, et ettevõte on võlgu jäänud, võib arvata, et kolm kuni kuus kuud maksetähtajast üle läinud võlad on lootusetud. Sõltub ka, kas võlgnik vastab telefonidele ja e-kirjadele ning kas ta kas või jupikaupa maksab.

Võlgade mahakandmine ei tähenda aga, et nende sissenõudmisega enam ei tegeldaks. Kui hiljem siiski juhtub, et võlad kätte saadakse, kajastatakse need raamatupidamises tuluna.

Kui kiiresti tasumata arved kulusse kanda tuleks, määratakse ettevõtte sisekorraeeskirjades. Ettevõtte bilanss ei tohiks lootusetuid võlgu sisaldada.

Majandusaruande koostamiseks on aega kuus kuud ja kui arve laekumise tähtaeg oli jaanuaris, kuid juuniks pole makstud, tuleks seda aruande koostamisel arvestada ning summa kindlasti kuludesse kanda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing