Swedbanki mäng kahel eri toolil

15. oktoober 2009, 07:10

Swedbank on mänginud raskustes kiirlaenufirmaga Reval Credit topeltmängu, andes buumi ajal ettevõttele kümneid miljoneid kroone enda ja investorite raha. Kui aga panga laenurahast on praeguseks pool tagasi saadud, siis võlakirjaomanikud, sh II samba pensionifondid istuvad tähtsusetuks muutunud väärtpaberite otsas.

Kui Swedbank võttis enda investeeritud umbes 60 miljoni kroonisest laenust kiirlaenufirmale mullu poole tagasi, siis võlakirju ettevõte aasta lõpus enam lunastada ei suutnud ning fondiinvestorid peavad nüüd lootma tagatiste realiseerimisele.

Äripäevale teadaolevalt müüdi investoritele võlakirju just seetõttu, et Swedbank ise ei soovinud riskantsete laenudega liiale minna ja tahtis selletaolisest ärist hoopis väljuda. Nimelt lõppes Swedbanki ja Reval Crediti koostööleping just 2007. aasta sügisel, mil emiteeriti ka võlakirjad ja osteti need Swedbanki Private Debt fondi. Emissiooni korraldaja ja makseagent oli samuti Swedbank.

Reval Credit rahastas riskikliente

Seda, et Reval Credit tegeles riskantse äriga, näitab ka see, et oma 2008. aasta aruandes kirjutas ettevõte, et nende peamised kliendid on firmad ja eraisikud, kes jäävad suurpankade huviorbiidist välja.

Urmas Tross, kes alustas Reval Crediti saneerimisega, on seiskohal, et laenuvahenduses midagi taunimisväärset ei ole, kuid tagamata väikelaenud on probleem ning Reval Crediti seisund sõltub eelkõige laenusaajate maksedistsipliinist. Võlakirjade emiteerimisest saadud 20 miljoni krooni eest andis Reval Credit hõlptulu lootes välja peamiselt tagamata väikelaenusid - kokku umbes 14 miljoni krooni eest. Veidi kulutati ka uute esinduste loomisele, näiteks avati esindus Jõhvis.

Swedbank: laenud Revalile on pangasaladus

Swedbank ei kommenteerinud enda laenunõude jõudsat vähendamist eelmisel aastal ega ka võlakirjade tagatise teemat, tuues põhjuseks pangasaladuse.

Kümme aastat tagasi asutatud Reval Credit tegi algusest peale tihedat koostööd Swedbankiga (toonase nimega Hansapank), kes finantseeris ettevõtte hüpoteeklaenuklientide portfelli. Süsteem oli lihtne - Reval Credit otsis kliente ning tehinguni jõudes sõlmiti lepingud, millega Swedbank andis laenu Reval Creditile, Reval Credit kliendile ning hüpoteek seati omakorda Swedbanki kasuks.

Kuna suurpanga finantseeringust jäi ambitsioonikal kiirlaenufirmal väheks, võeti nõuks emiteerida võlakirju. Vana hea koostööpartner Swedbank oli emissiooni korraldajaks ja tagatisagendiks varnast võtta. Võlakirjadele aga ei tekkinud vähimatki tormijooksu, praktiliselt kogu emissiooni pistis Swedbank iseenda võlakirjafondi Private Debt Fond.

Äripäeva küsimusele, kuidas on selles olukorras välditud huvide konflikti, vastas Swedbank, et pank ning investeerimisfond on erinevad ettevõtted, kes tegutsevad iseseisvalt ja esindavad erinevaid huvisid. "Nn Hiina müüri püsimine ehk info mitteliikumine erinevate huvigruppide ja osakondade vahel tagab huvide konflikti vältimise," kinnitas pank.

Nüüdseks on võlakirjad hinnatud väärtusetuteks ja on liikunud fondi käest fondivalitseja Swedbanki Investeerimisfondid kätte. Käib tagatiste realiseerimine, et fondi kahju minimeerida. "Praegu on tagatistest ära müüdud ettevõtte aktsiad. Ülejäänud tagatiste müümine veel kestab, kuid saame kinnitada, et võlakirjad ei ole tagamata," sõnas Swedbanki Private Debt Fondi fondijuht Peeter Piho.

Revali aktsiaid müüdi miljoniga advokaadile

Reval Crediti aktsiad ostis Swedbankilt alghinna ehk veidi enam kui ühe miljoni krooniga Kvaliteetse Investeeringukeskuse OÜ, mille omanik on advokaat Andres Simson. Ettevõtte juht on Marko Kalev, kes on paari aasta eest koos skandaalse ärimehe Jürgen Järvikuga olnud varalise kahju tekitamise süüdistusega kohtu all ning kelle kaitsjaks oli toona just Andres Simson.

Ettevõtte endine omanik Martin Kruusvall ütles Äripäevale, et ei soovi minevikust rääkida ja Reval Credit on tema jaoks möödanik.

Kohus otsustas oktoobri alguses Reval Crediti saneerimiskava mitte heaks kiita, kuna uus omanik ei olnud veenev, et suudab ettevõtte finantseerimist tulevikus tagada. Saneerija Trossi sõnul püüab uus omanik nüüd kiiresti Swedbanki asemele uut koostööpartnerit leida, sest jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis jätkata laenude väljastamist.


Pank paremas seisus kui fond

Kui Reval Credit peaks tüürima pankrotimenetluseni, tekib olukord, milles fondi nõue on tagatud Revali nõudeõigustega Revali sõlmitud laenulepingutest (peamiselt tagamata laenud), samas panga nõue on tagatud Revalist laenu saanute kinnisvarale seatud hüpoteekidega.

Teisisõnu on Reval Crediti poolt vaadatuna Swedbanki Investeerimisfondide nõue tagatud Reval Crediti varaga (laenulepingutest tulenev nõudeõigus). Samal ajal on Swedbanki nõue tagatud laenusaajate varaga. Tagamata laenud kuuluvad seega konkurentsitult investeerimisfondile, tagatud laenude puhul on probleemide tekkimisel pank paremini kaitstud, kuna laen on tagatud laenusaaja kinnisvaraga.

Saneerimise korral on nii Swedbank kui ka fondivalitseja ja teised võlausaldajad sarnases seisus - Reval Creditile laekuvate vahendite arvelt tasutakse võlausaldajatele makseid vastavalt nõuetele.

mis on mis

* Reval Credit kuivas eelmisel aastal kokku AS Reval Credit on Eesti kapitalil põhinev finantsvahenduse ettevõte, mis asutati 1999. aastal.
* Peamiselt on ettevõte tegelenud kõrge intressiga väikelaenude väljastamisega.
* Peamised kliendid on eraisikud ja ettevõtted, kes jäävad suurpankade huviorbiidist välja.
* Eelmise aasta lõpu seisuga oli ettevõtte laenuportfelli suurus 61 miljonit krooni ehk poole väiksem kui 2007. aasta detsembris. Ettevõtte omakapital oli eelmise aasta lõpus 12 miljonit krooni.
* Ettevõtte mulluse aruandeaasta kahjum oli 5 mln krooni. Aasta varem ulatus kahjuminumber 4 miljoni kroonini.

taust

* Reval Crediti kliendid kinnisvaraga seotud Reval Credit sattus likviidsusraskustesse eelkõige käputäie suuremate laenuklientide probleemide tõttu. Äripäeva andmetel olid suuremad probleemsed nõuded järgnevad:

* 1,2 mln kr Vivus Invest OÜ, 100% Seido Kalamees. Ettevõte asutati 1999. aastal, põhitegevus on kinnisvara ost-müük. Praegu on firmal maksuvõlg 138 000 krooni.

* 1,5 mln kr Andres Paju, kes oli kuni tänavu maikuuni Vivus Investi juhatuse liige. Paju oli kahtlustatav Põhja-Tallinna linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Allar Oviiriga seotud altkäemaksujuhtumi uurimises, praegu käib kohtueelne menetlus. (10.03.2011 täiendus: kohus lõpetas menetluse Andres Paju süüdi mõistmata)

* 15,7 mln kr Nelik Varahaldus OÜ (tagatiseks 5 korterit Tallinnas ja kinnistu Harku vallas), 97% Raivo Keiv. Tegevuseks inseneritegevus ja tehniline nõustamine.

* 0,7 mln OÜ Amiant Building (pankrotis), 100% Sergei Irkhin. Tegeles kasutatud korterite ostu, müügi ja vahendusega.

* 1 mln kr Kaimag Invest OÜ (pankrotis), 76% Kaimo Koort, 24% Magnar Bergmnann. 12 korteriga arendus Köleri tänaval.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2011, 11:17
Otsi:

Ava täpsem otsing