Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Multimeedia ja muusika
Selleaastase festivali, mis on järjekorranumbrilt juba üheteistkümnes, märksõnad on muusikateater ja multimeedia.
Festivali produtsendi Neeme Punderi sõnul tähendab see, et festivalil saab näha kontserte-etendusi, mis ühendavad endas nii teatri, muusika kui ka erinevad kaasaegased tehnoloogiad. "Multimeediaprojektid on täis teatrit ja näitlemist, lisaks muusikale pannakse neis väga palju rõhku visuaalsele poolele. Need pole ainult kontserdid. Need haaravad ka teisi tasemeid," iseloomustab ta festivalil näha-kuulda saavat.
NYYD on ennast aastate jooksul iseloomustanud uue kaasaegse muusika, olgu see siis Eestist või kaugemalt, festivalina. Kokku on alates 1991. aastast toodud kuulajate ette 173 festivali tellitud uudisteose esmaettekannet. Sel aastal tuleb sellesse arvestusse loomulikult lisa.
Punder toob kuus päeva vältavast kavast välja näiteks Märt-Matis Lille, Jan Kausi ja Mart Kolditsa ühistööna valminud kammerooperi "Indiate uurimine", mille esiettekanne leiab aset juba festivali esimesel päeval. Tutvustuse järgi peaks olema tegu aasta kõige anarhistlikuma, julmema, sentimentaalsema ning oodatuma ooperiga.
Väärt vaatamine on Punderi sõnul kindlasti ka prantslase Georges Aperghise multimeediaetendus "Machinations" ning sakslase Heiner Goebbelsi "Eraritjaritjaka".
"Neli naist, neli häält, neli manipulaatorit vaatavad publikule vastu. Kõik nad istuvad laua taga, näha on vaid nende pead ja käed. Igaühe kohal on videomonitor. Nad hääldavad foneeme, inimkõne eelkäijaid, millest tasapisi kujuneb kontrapunkt ning mis segunevad "keelteks"," selgitab Aperghis laval toimuvat.
Sakslase Goebbelsi teos "Eraritjaritjaka", mis Austraalia aborigeenide kõnes kirjeldab kirglikku igatsust millegi järele, mis on kadunud, keskendub üksikindiviidi maailma tunnetamisele ja tajumisele. Otse loomulikult ei puudu sellest ka multimeediadimensioonid - segu muusikast, kunstist, teatrist, videost, kirjandusest ning viited teadusele ja insenerikunstile.
Punder multimeediaprojektide raames laval toimuvat põhjalikult lahti seletada ei taha. Igaüks teab, mis on tehnoloogia, mis toimub kontserdil ja teatris, ent mis kõigist neist üheskoos sünnib, selle avastamisrõõmu tahab festivali produtsent igaühele jätta.
Põnevat vaatamist-kuulamist peaks jaguma kõigile. Eriti huvitav võiks festivalil pakutav olla aga Punderi sõnul filmihuvilistele. Ideid peaksid erinevad etendused oma lahendustega tekitama.