Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vallaametnike sissetulekutes suured käärid

16. oktoober 2009, 07:37

Nii nagu vallad erinevad oma pindalalt,
elanike arvult ja territoriaalselt jaotuselt, on ka kohalike omavalitsuste
ametnike sissetulekute vahel suured käärid.

Äripäev koostas avaliku teabe põhjal vallaametnike mulluse sissetuleku järgi pingeread, mis näitab ülehomme valima minevatele inimestele, kuivõrd kõrget või madalat sissetulekut nende ja lähivaldade valitsejad teenivad.

Palgapoliitika on kohalike omavalitsuste (KOVide) ainupädevuses: volikogu määrab palga omavalitsusjuhile, omavalitsuse liikmetele ja volikogu esimehele. Ametnike palgad kehtestab omavalitsusjuht.

Eesti maaomavalitsuste liidu tegevjuhi Ott Kasuri sõnul pole midagi imelikku selles, et kohalike omavalitsuste ametnike sissetulekud erinevad mitu korda.

"Inimeste võimekus ja töömahud on erinevad," seletas Kasuri. "Samuti tuleb vaadata olukorda tööturul - Tallinnas ja selle lähipiirkonnas on palgatase kõrgem. Ja muidugi pole igal omavalitsusel lihtsalt võimalusi kõrgemat töötasu maksta."

Vallaametnikud ise suhtuvad nende sissetulekute võrdlemisse kaheti. "Selline võrdlustabel oleks väga huvitav just vallaametnike endi jaoks, sest meil puudub absoluutselt igasugune info selle kohta, kui palju teenivad kolleegid teistes valdades," sõnab Kaarma vallasekretär Riina Allik. "Me ei tea, kas meie palk on võrreldes teistega liiga väike või peaksime sellega rahul olema."

"Endise ärimehena tean väga hästi, et tööjõu hind sõltub tema tulemuslikkusest, aga mitte ametipostist," ütleb Kallaste linnapea Jaak Üprus. "See tähendab, et erinevate inimeste hõivatud samaväärsed ametikohad võivad täiesti vabalt erineda isegi kuni viis korda."

Üprus lisab, et Kallaste linnas lõpetati puhkusetoetuse ja muude avaliku teenistuse seaduses lubatud hüvitiste kui mittekohustuslike hüvede maksmine juba 2006. aastal. "Kallaste linn tegi seda esimesena kohalikest omavalitsust ja ametnikud ironiseerisid toona minu arvel stiilis, et kas tahad pääseda sellega Guinnessi rekorditeraamatusse," muigab Üprus.

Ehkki kohalike omavalitsuste finantsseis pole praegu kiita, ei ole ilmselt Eestis üle pooltes KOVides palku kärbitud. Näiteks 85 KOVist, kellega Äripäev oli kirjavahetuses, vastas 54 KOVi, et nad pole otseselt põhipalka kärpinud. Küll aga on paljud omavalitsused loobunud kuupalga suurusest puhkusetoetusest ja muudest lisatasudest, nagu näiteks asendustasu, tulemustasu ja preemia. Suhteliselt populaarne viis palgakulu kokku hoida on ka palgata puhkused - näiteks iga kuu 1-2 päeva.

Keskmised palgakärped jäävad vahemikku 7-10%. Suuremad kärped on tehtud näiteks Kõpu vallas (kõrgemapalgalistel alates 21%), Kohila vallas (10-50%) ning Jõelähtme vallas (palgafond vähenenud 28%).

"Meil on konservatiivne eelarve olnud juba aastaid," põhjendab Räpina vallasekretär Kalle Laht, miks nad palku kärpinud pole. "Me ei ole kunagi läinud kaasa eufooriaga, mis toimus enamikes valdades, kus valitsemiskulud moodustavad viiendiku ja osadel isegi neljandiku valla eelarvest."

Just lisatasud on need, mis real juhtudel on oluliselt suurendanud ametnike sissetulekuid. Näiteks tänu suurele lisatasule ehk ilmselt lahkumishüvitisele on vallavanemate sissetulekute edetabeli eesotsas Luunja, Viimsi ja Vasalemma eksvallajuhid.

Silma hakkasid ka Padise vallaametnike kopsakad lisatasud, tänu millele kasvas nende keskmine sissetulek võrreldes suhteliselt madala põhipalgaga ligi kaks korda. Rekordsuure lisatasu - 334 880 krooni - sai aga eelmisel aastal Narva rahandusameti direktor Raissa Lihhuða. Narva linnavalitsuse napp selgitus annab teada, et Lihhuða töötasu on arvestatud vastavalt kehtivatele palgatingimusi reguleerivatele õigusaktidele. "Muude tasudena on kajastatud seal hulgas puhkusetasu 90 kalendripäeva eest ja puhkusetoetus kokku 180 900 krooni," seisab elektronkirjas.

Iga neljas omavalitsus rikkus seadust

Ehkki 1. aprilliks peaks vastavalt korruptsioonivastasele seadusele olema avalikustatud kohalike omavalitsuste ametiisikute palgaandmed seadusega ette nähtud tabeli kujul, ei olnud palgaandmeid võimalik üldse leida või olid need puudulikud igal neljandal koduleheküljel.

Pärast vastavasisulise e-kirja laialisaatmist hakkasid tabelid palgaandmetega nagu imeväel kodulehekülgedele ilmuma ja praeguseks peaks enamike kohalike omavalitsuste veebilehel need ka tõepoolest üleval olema.

Vaatluse alla võtsime vallavanema/linnapea, valla(linna)volikogu esimehe, valla(linna)sekretäri ja valla (linna) finantsjuhi, sest need ametikohad on olemas igas kohalikus omavalitsuses. Tõsi, vastavalt valla suurusele või ametijuhendile võib sisuliseks finantsjuhiks olla ka rahandusosakonna juhataja, finantsala juhataja, peaökonomist, pearaamatupidaja ja vanemraamatupidaja

Ametnike puhul liitsime kokku kõik 2008. aasta jooksul saadud tasud, jagasime selle töötatud ajaga ja saime keskmise sissetuleku kuus. Lisaks on välja toodud lisatasud.

Volikogu esimees: tobe oleks hüvitist vastu võtta

Eestis on üksikuid vallavolikogu esimehi, kes on loobunud seadusega ette nähtud ja volikogu kinnitatud töötasust, suurim loobuja on Halinga vallavolikogu esimees, kohaliku suurima põllumajandusettevõtte OÜ Halinga juht Raul Peetson.

Peetson võiks talle ette nähtud 156 000 krooni suuruse aastahüvitisega asuda volikogu esimeeste teenistuse pingereas koos Paide linnavolikogu esimehega 24.-25. kohal, ent ta on rahast loobunud. "Volikogu juhtimine ei ole selline töökoormus, mida ma ei saaks oma põhitöö kõrvalt ära tehtud," põhjendab Peetson hüvitisest loobumist. "Samuti pole mul logistilisi kulusid, sest ma käin oma töö tõttu pidevalt Halinga vallamajas Pärnu-Jaagupis." Peetsoni kinnitusel oleks hüvitist tobe vastu võtta. "See oleks nagu kellegi tagant röövimine," põrutab Peetson.

Peetson on loobunud ka kasutamast kabinetti vallamajas. "Minu arust on tobe tulla kord nädalas vallamajja, suretada aega ja oodata, et äkki keegi vanaproua tuleb sinu juurde," räägib Peetson. "Minu tööd ja tegemised ja minu auto on vallarahvale teada ja ma olen neile kättesaadav kogu valla territooriumil. Ma olen alati propageerinud oma mure ärarääkimiseks nööbist kinnivõtmise meetodit."

Taebla volikogu esimehe Aare Vaalma sõnul loobus tema 42 000 krooni suurusest hüvitisest, sest oli kunagi andnud sellise lubaduse. "Kui ma veel opositsioonis olin, siis andsin lubaduse, et mina juhiksin volikogu heast tahtest," räägib Vaalma. "Volikogu esimeheks saades tuletati mulle seda meelde ja muidugi oli see lubadus mul endal ka meeles." Vaalma kinnitusel on selle aasta alguses kõik volikogu liikmed hüvitisest loobunud. "See näitab, et Taebla volikogus ei istu inimesed raha pärast," lisas Vaalma.

Leisi vallavolikogu esimees, Tallinnas taimetoodangu inspektsiooni peadirektorina töötav Mart Mäeker ütleb, et tema loobus töötasust volikogu aseesimehe Aile Nau kasuks. "Mulle tundus, et pole eetiline tasu saada, kui keegi teine teeb tegelikult kohapeal volikogu istungiteks kogu ettevalmistustöö ära," sõnab Mäeker.

Elu sunnib inimesi töökohta hoidma

Praegu on inimesed veel valmis väikese palga eest tööd tegema, sest olukord sunnib inimesi töökohta hoidma, ütleb Imavere vallavanem Jüri Ellram.

"Ametnike palk on tõesti väike ja see valmistab mulle tõsist piina," tunnistab Ellram ja lisab, et ometi olid nad sunnitud alates aprillist langetama ametiisikute ja vallatöötajate, sealhulgas ka õpetajate palku kümne protsendi võrra.

Ellram sai eelmisel aastal kuus keskmiselt 17 650 krooni, millega asus 191 vallajuhi seas tagasihoidlikul 166. kohal. Ka vallasekretär ja finantsjuht olid enimteeninute pingereas enam kui tagasihoidlikul kohal, vastavalt 180. ja 171. kohal.

"Meil on aastaid olnud investeerimise summa väga suur," lausub Ellram. "Samal ajal korraga kahte asja - maksta kopsakat palka ja investeerida - meie valla finantsvõimekus lihtsalt ei luba."

Ka Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg tõdeb, et kuna linnas ei ole vabu töökohti, hoitakse olemasolevatestki kinni ning keegi linnas palkadega eriti kiidelda ei saa. Ehkki Tambergi mullune keskmine kuusissetulek 13 988 krooni asetab ta linnapeade palgatabelis kindlalt lõpupoole, peab ta ise oma teenistust Mõisaküla linna mastaabis igati kõvaks sõnaks.

"Ilmselt oleks mul ka mujal võimalik tööd leida, ent linna juhtimine on justkui väikese kogukonna juhtimine ja seda tehes ei vaata niivõrd palganumbrit," sõnab Tamberg.
Rae vallavanem: võimekuse eest tuleb hästi maksta

Valla rikkus on suhteline, aga võimekuse eest tuleb maksta, põhjendab Rae vallavanem Raivo Uukkivi, miks tema ja valla teised tippametnikud on palgatabelite esiotsas.

Uukkivi eelmise aasta keskmine kuusissetulek oli 49 510 krooni, millega ta praeguste vallavanemate võrdluses oleks Viimsi ja Keila vallavanema järel 3. kohal. Rae finantsjuht Tiit Keerma ja vallasekretär Tiit Eenmaa asuvad mõlemad oma edetabelis 5. kohal.

Uukkivi sõnul näitas septembri lõpus avalikustatud Geomedia pingerida, et Rae vald on Eesti võimekamaid valdu (asus Viimsi ja Saku valla ning Tallinna järel 4. kohal). "Eks võimekuse eest tuleb ju ka maksta," ütleb Uukkivi. "Ja teisest küljest, ma ei tea väga palju vallajuhte, kellel on magistrikraad haldusjuhtimises. Minul on."

Uukkivi on seda meelt, et kui on asjalikud inimesed töökohal, siis on mõtet neile ka head palka maksta. "Meie oleme oma ametnikega rahul," kinnitab Uukkivi ja lisab, et buumiaastatel otsisid nad mitmeid spetsialiste justkui tikutulega taga. "Näiteks rahandusosakonna juhataja koha peale erilist konkurentsi ei olnud, samuti otsisime mitu aastat peaarhitekti. Samas vallasekretäri koha peale oli kolm-neli aastat tagasi tõsine konkurents."
Meeksi vald töötab poole koormusega

Eesti niigi väikseimate palkadega Meeksi vald on alates oktoobrist kärpinud veelgi palku poole võrra ehk ametnikud töötavad poole kohaga.

Valla kodukülg annab teada, et alates 1. oktoobrist kuni 30. novembrini töötab vald poole koormusega. "Selle manöövriga ei patusta me ka selle vastu, et inimene ei saa kätte isegi miinimumpalka," möönab Meeksi vallavanem Boriss Rõþov. "Sest kui ta on poole kohaga tööl, siis ei pea ta miinimumpalka kätte saama."

Rõþovi eelmise aasta keskmine kuusissetulek oli 10 743 krooni. "Minu palk võrreldes valla teiste ametnikega on ikka tuntavalt kõrgem," muigab Rõþov. Meeksi pearaamatupidaja Liia Sepp sai mullu keskmiselt 7916 krooni ja vallasekretäri kohusetäitja Ene Tammekun 7513 krooni kuus.

Rõþov tõdeb, et tegelikult tähendab poole koormusega töö sageli seda, et nii mõnelgi ametnikul tuleb teha ületunde ja raha selle eest maksta ei ole. "Millega ma oma inimesi ikka motiveerin," vastab Rõþov küsimusele, kuidas on võimalik hoida ametnikke nii madala palga eest tööl. "Meie, vallatöötajad, oleme kõik arusaajad inimesed. Me peame Eesti riiki üleval pidama."

Rõþovi kinnitusel on vallatöötajad väga tublid ja leiaksid ilmselt ka mujal tööd. "Need inimesed on seotud kas vanemate, vanavanemate või kinnisvaraga ja see hoiab neid siin paigal," lausub Rõþov ning lisab, et kui aga inimesel ükskord kops üle maksa läheb, siis ta ka minekut teeb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. October 2009, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing