Kas jääme põhjas tammuma?

Rime Kinnisvara Vahenduse juhatuse esimees Monica Meldo sõnas, et elamispindade osas on viimased kuud näidanud nõudluse suurenemist. Pakkumisi pole tulnud juurde sellises mahus, et see avaldaks survet hindade langusele.

"Saab öelda, et korteriturul on suures pildis turupõhi käes. Kindlasti on praegu turul piirkondi/korterelamuid, kus hinnalangus võib veel edasi kesta, kuid see on siiski marginaalne, jäädes 5% juurde," märkis ta.

Meldo kinnitusel on tekkinud olukordi, kus reaalse hinnaga pakutavale varale on mitu ostjat ja seetõttu kauplemisruum puudub ning otsustavaks saab see, kui kiirelt ostja jõuab tehingusse.

"Tallinna ja lähiümbruse majade ja maade turg on alati käinud korteritest tagapool, seega võib majade osas hinnalangus saavutada oma põhja järgmise aasta kevadeks. Loodetavasti ei lange tehinguhinnad enam kui 10%," arvas ta. Väljaspool Tallinna olevate maade osas võib langus osutuda ka pikemaks, sest praegu tehinguid praktiliselt ei tehta.

1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ütles, et kindlasti on turul oodata pakkumishindade langust, kuna endiselt on suurema osa müüjate ootused oma vara müügihinna osas ebareaalselt kõrged. Tehinguhindade osas on tema hinnangul tõenäoliselt hinnalangus läbi Tallinna äärelinna korterite puhul.

Võrreldes tippaegadega ehk siis kahe ja poole aasta taguse ajaga on selles sektoris hinnad langenud üle 50 protsendi. Kui 2007. aasta alguses maksis Tallinnas Mustamäel keskmises seisukorras 2toaline korter suurusjärgus 1 050 000 krooni, siis praegu toimuvad sarnaste korteritega tehingud vahemikus 450 000-470 000 krooni.

Vahteri sõnul võib hinnalangust oodata veel äri- ja tootmispindade osas. "Samas on ka selles valdkonnas näha märke, et enam hullemaks ei lähe. Omanikud on harjunud suuremate vakantsustega, maatükkidega eriti tehinguid ei tehta. Viimase osas on turuhindu ka raske kommenteerida," lisas ta.

"Aasta algusest on müüdavate korterite arv langenud peaaegu 30% võrra. Ent kasvanud on välisinvestorite osakaal kinnisvara ostjate hulgas. Uus Maa septembrikuu tehingutest moodustasid välismaalased 15%, mis on 5% rohkem kui augustis," rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff.

"Iga päevaga on selgelt tunda kinnisvara tehinguaktiivsuse tõusu. Kuigi majanduses on veel rasked ajad, tundub, et kinnisvarasektor hakkab suurest langusest tasapisi kosuma," oli Sucksdorff optimistlik.

Sucksdorffi sõnul on positiivne, et Tallinna korteriturul on mitmed arendajad üle vaadanud uute korterite hinnakirju. Näiteks Rannamõisa teel Haabersti linnaosas saab uue korteri kätte juba hinnaga 15 000-16 000 kr/m2.

SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul on seoses kinnisvarahindade soodsa taseme, tarbijate kindlustunde paranemise ja madalate baasintressimääradega septembris-oktoobris märgata laenutaotluste arvu ning eluasemelaenude uusmüügi kasvu 10-15 protsendi võrra varasemate kuudega võrreldes.

"Tuntavalt on suurenenud klientide hulk, kes soovivad pangas eluasemelaenunõustamist. Laenutaotlejad tunnevad muu hulgas huvi kõigi lahenduste vastu, mis võimaldavad maandada laenuvõtmisega seonduvaid riske - näiteks elukindlustus ja laenumaksete kindlustus töökaotuse vastu, laenuintressi fikseerimine," rääkis Messimas.

Messimas lisas, et kui pere sissetulekuallikad on stabiilsed ning laenuvõtmise kavatsus hästi läbi mõeldud, on praegu sobiv aeg kodusoetamise peale mõelda, kuivõrd madalamad kinnisvarahinnad tasakaalustavad ka varasemate aastatega võrreldes suurema laenusaajalt nõutava omafinantseeringu määra.