Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankadel on palgapäev
Täpselt aasta tagasi sundis tollane USA rahandusminister Henry riigi kaheksat suuremat panka vastu võtma sundabi. "See oli võta või võta pakkumine," kirjeldas pakkumist ajaleht The New York Times. Riigipoolne sund oli tingitud hirmust. Aasta tagasi oli maailma finantssüsteem, mille süda asub Wall Streetil, kokkukukkumise äärel.
Ka takkajärele on ilmselt võimatu öelda, kas sundabi oli põhjendatud või mitte, aga praegu võib juba ilmselgelt kinnitada, et globaalne kriis algas Wall Streetilt, aga samas on Wall Streeti ka esimene, kes on kriisist välja tulemas.
Seda on kinnitanud USA suuremate pankade suurepärased majandustulemused, mis aitasid ka Dow Jonesi tööstuskeskmisel kerkida taas ülapoole 10 000 punkti. Suurpangad ja nende investeerimispanga üksuste töötajad on saamas väärilist (õigemini enamike arvates vääritut) tasu. Pankade on palgapäev.
Stardipauguks oligi kolmapäeval JPMorgan Chase, kes teatas kolmanda kvartali kasumi seitsmekordsest kasvust 3,6 miljardile dollarile, kasum aktsia kohta kasvas koguni üle üheksa korra, 82 USA sendini aktsia kohta võrrelduna 9 sendiga aasta tagasi.
Panga üks suurem kasumi kasvumootor oli investeerimispanganduse üksus, kus tänu intressitoodete kauplemise mitmekordsele kasvule kasvas ka kasum üle kahe korra.
Ka Goldman Sachsi kasumi kolmekordne kasv tuli suurel määral kauplemisest intressitoodete, valuutade ning toorainetega, kus käive kasvas üle kolme korra, 5,99 miljardi dollarini. Investeerimispanganduse üksuse käive kahanes aga pea kolmandiku võrra 899 miljoni dollarini.
Tegelikult hakkasid suurpangad headest tulemustest teatama juba esimesest kvartalist saati. Kuna hiliskevadeks ja suve alguseks oli pilt enam-vähem selge, hakkasid riigilt sundsüsti saanud pangad otsima võimalusi riigile osaluse tagasi maksmiseks. Kuna valitsus osales nn pankade päästmisel eelisaktsiate ostmise näol, siis nüüd on tegemist riigile vägagi kasumliku tehingu ning pangale ja lihtaktsiate omanikele suure finantskoormusega. Nii näiteks on Bank of America maksnud riigile eelisaktsiate eest dividende sel aastal juba 1,83 miljardit dollarit ning maksab veel 713 miljonit. Riik ise ostis eelisaktsiaid 45 miljardi dollari eest.
Citigroupile tegi riik rahasüsti kahel korral, möödunud aasta oktoobris 25 ning detsembris 20 miljardit dollarit. Esimese portsu eelisaktsaite eest maksab Citigroup dividende 5% ning teise eest 8% aastas. See tähendab, et 45 miljardi dollari suuruse rahasüsti eest kasseerib riik 2,85 miljardit dollarit aastas.
Pole siis ka mingi ime, et pangad üritavad ennast riigilt välja osta nii kiiresti kui võimalik. Tugevamad pangad eesotsas Goldman Sachsi, JPMorgan Chase'i ning Morgan Stanley'ga on seda juba teinud. Citigroupi kasum kolmandas kvartalis oli küll 101 miljonit dollarit, aga tänu eelisaktsiate dividendidele moondus see 29 USA sendi suuruseks kahjumiks aktsia kohta.
Bank of America teatas reedel miljardi dollari suurusest kvartalikakahjumist.
Alates märtsi algusest on suurpankade aktsiate hinnad teinud võimsa tõusu, kerkides poole aastaga kaks kuni kuus korda.
Eelmisest sügisest kuni selle kevadeni kestnud paanikahoog on vahepeal asendunud ahnuselainega.
Kõige enam on kerkinud riigi käest just kõige rohkem abi saanud pankade, Citigroupi ning Bank of America aktsiad, mis ka kevadel kõige sügavamale mutta tambiti.
Arvata võib, et suurem hinnatõus on selleks korraks läbi, ainult ehk Citigroupi aktsia hind on sisuliselt oma olemuselt pigem optsioon kui aktsia, millel võiks olla ka suuremat tõusuruumi. Siin tasuks ka meenutada, et Citigroupi hädad hakkasid ammu enne finantskriisi juba aastakümne alguses. Juhul, kui tegevjuht Vikram Panditil õnnestub koloss õiges suunas liikuma panna, saab tegemist olema väga hea aktsiaga.
Aga ka teiste suurpankade puhul on tegemist ellujääjatega ning konkurents on pärast aastatagust laastamistööd investeerimissuunaliste tegevuste osas tunduvalt nõrgem.