Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekomi lahkumine börsilt muutis mängu liiga lahjaks

    Reedel jõudis Eesti Telekomi aktsiate müügist kontodele miljardiga mõõdetav rahasumma, sellele lisandub lähiajal veel korralik summa dividendidest.
    "Kui Eesti Telekom ära läks, siis jäi börs suhteliselt nadiks. Peaks olema sotsiaalne tellimus, et börsi elavdada, muidu hakkab see tiik ära kuivama," arvas Vaasan & Vaasan Grupi värskete leivatoodete ärivaldkonna direktor Ants Promann.
    Promann ütles, et tal ei ole veel otsuseid tehtud, kuhu raha paigutada. "Pean natuke mõtlema, analüüsima, kaalutlema, et uut tootlust leida sellele," märkis ta.
    Transpordifirma Elstera nõukogu esimees Heiti Elster nentis, et ostis Eesti Telekomi aktsiat suhteliselt hilja. "Selle aja kohta, mis me seal olime, jäime rahule. Põhimõtteliselt võinuks jääda pikemaks ajaks osanikuks, Eesti Telekom pakkus suhteliselt kindlat dividenditootlust, millele turul praegu midagi vastu pakkuda ei ole," vaatab ta tagasi.
    "Eesti börsile see head ei too, et üks kõva likviidne asi viiakse ära," ütles Elster.
    Elster ei osanud öelda, kas investeerib raha börsile. "Kindel ma pole," lisab ta.
    "Tallinna Vesi oleks praegustest aktsiatest kindel valik, Harju Elektris näen kasvupotentsiaali," arutleb Elster. "Mingi osa portfellist võiks olla riski peal, näiteks 70% kindel ja 30% riski peal."
    Börsi tulevikust rääkides ütles Elster, et pärast Eesti Energia võimaliku börsile tuleku ta muid selliseid firmasid hetkel ei näe.
    "Kas ise ostaksin Eesti Energiat, sõltub hinnast. Ent Eesti Energia võiks olla Telekomi järeltulija. Loodetavasti ka hea dividendimaksjana," märkis ta.
    Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla Eesti Telekomi aktsiate müügiga rahul pole.
    "Mina oleks kindlasti olnud edasi Eesti Telekomi investor, kui poleks sundülevõtmist olnud," ütles ta. "Usun, et Eesti Telekomi aktsia hind oleks tulevikus kasvanud. Nad lihtsalt sattusid maailma majanduse auku ning rootslased kasutasid Eesti riigi rahavajaduse ära - saan neist aru."
    Palla sõnul ei jõudnud Eesti Telekom tal heaks investeeringuks saada, sest ostetud sai suhteliselt kallilt ning ei tekkinud isegi müügikasumit. "Dividende on nad aastate jooksul muidugi maksnud, ma pole kokku liitnud, aga müügihinda ei saanud tagasi," nentis ta.
    Kui palju Telekomi müügirahast börsile tagasi läheb, on Palla sõnul raske öelda. "Suurem osa kindlasti," pakkus ta.
    Enda investeeringute kohta ütles Palla, et Leedu Telekomi ta säilitab ja ostab juurdegi. "Osa Eesti Telekomi rahast võib minna Leedu Telekomi," arvas ta ka teiste kohta.
    Tallinna börsi kohta tõdes Palla, et see on päris kõhnaks jäänud. "See on muutunud mängubörsiks," märkis ta.
    Niisama seda raha kontole panna ei ole mõistlik.
    Kui otsida head ja lihtsat varianti, siis paraku ma millegi originaalsega hiilata ei suuda. Sellest on palju räägitud ja selle on tõenäoliselt paljud ka juba avastanud, et Leedu börsile jääb Eesti Telekomiga sarnane, aga veelgi parem telekomiettevõte TEO alles. Viimasel reedel avaldatud tulemused kinnitavad TEO atraktiivsust - isegi kitsastes tingimustes, tõusnud tulumaksu taustal, suudab kontsern kasumit kasvatada, napilt, aga siiski. Ja isegi praeguselt aktsia hinna tasemelt on TEO dividenditootlus eelmise aasta eest tehtud väljamakse põhjal pea 12%. Niivõrd kõrge ehk 0,23-litine dividendimakse aktsia kohta ei ole küll jätkusuutlik, aga ka 0,2 litti tähendab 10%-list dividendimäära, 0,15 litti aga 7,6%-list dividendimäära (miinus tulumaks). Isegi see on parem kui kontol või tavalises hoiuses raha hoidmine.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.