Tööelu saab alustada juba seitsmeaastaselt

ÄP 19. oktoober 2009, 00:00

Äripäeva portaali raamatupidamine.ee lugejate küsimustele vastas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.

Tänavu juulis kehtima hakanud töölepingu seaduse kohaselt on laiendatud alaealise töötamise vanust. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib tööle rakendada ka seitsmeaastast isikut vanema ja tööinspektori nõusolekul. Selles vanuses inimese tööle rakendamine on ilmselgelt liiast. Ka ELi direktiiv noorte kaitse kohta tööl ei soosi nii noorte inimeste tööle võtmist. Miks meie TLS seda soosib?

Ilmselgelt on kõik meist ka enne 1. juulit 2009 näinud tööturul toimetamas lapsi, kes on nooremad kui 13aastased. Töölepingu seaduse eesmärk on sätestada töösuhte sõlmimisel täiendav kaitse alaealistele, kes vajavad seda eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Seadus arvestab rahvusvaheliste reeglite sisu ja eesmärkidega.

Miks ikkagi võimaldab seadus sõlmida töölepingut ka seitsmeaastase ja vanema alaealisega? Hoolimata sellest, et varem kehtinud töölepingu seaduse järgi oli alla 13aastaste tööle lubamine, rääkimata lepingu sõlmimisest, keelatud, kohtas lapsi reklaamides, teatrites ja mitmel pool muudes eluvaldkondades. Parimal juhul olid nad hõivatud võlaõiguslike lepingute alusel, mis aga pakuvad vähem kaitset kui tööleping. Võlaõiguslike lepingutega hõivatud alaealistel puudub seadusest tulenev õigus puhkusele, nende tööaeg ei ole piiratud, tasu võib olla väiksem töötasu alammäärast, lepingu ülesütlemine on lihtsam, maksukohustuse täitmine on üldjuhul alaealisel endal jms.

Nimetatud põhjustel on leitud, et 7-12aastaste kaitse tagamiseks on eesmärgipärasem nende töötamist kindlatel tingimustel lubada. TLSi alusel on lubatud 7-12aastastel lastel teha tööd vaid kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal, kui töö sisu on lihtsad kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Arvesse tuleb võtta lapse tahet, mis ei sõltu TLSi alusel mitte üksnes lapsevanema arvamusest, vaid mille selgitamisel osaleb kahtluse korral tööinspektor, kes peab omakorda vajadusel kaasama lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja.

Tööandja hilines palga maksmisega ja maksab viivist. Millisesse kategooriasse loetakse see väljamakse ja millised maksud tööandja sellelt arvestab ning mida ja millistes protsentides kinni peab?

Selle küsimuse puhul on tegemist pigem maksuõigusliku kui tööõigusliku küsimusega. Erinevad maksukohustused tulenevad eriseadustest. Näiteks sotsiaalmaksuseaduse paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb sotsiaalmaksu maksta töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Tulumaksuseaduse paragrahvi 13 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale. Töötuskindlustuse seaduse paragrahvi 40 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult ja muudelt tasudelt kindlustatule. Kohustusliku kogumispensioni seaduse alusel tuleb kohustuslikku kogumispensioni makset tasuda sotsiaalmaksuseaduse N 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasult. Palun küsige maksustamise asjus kindlasti maksu- ja tolliameti arvamust.

Kui tööandja on kinni pidanud töötasult maksud, kuid makseraskuste tõttu on maksuametile üle kandmata, kas ravikindlustus ja töötuskindlustuskaitse on töötajal olemas ka tööandja maksude mittemaksmise korral?

Paraku on kindlustuskaitse seotud maksude maksmisega. Ravikindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel ajast, kui tööandja sotsiaalmaksu ei maksa.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Töötajale toimus ekslikult töötasu maksmine haiguslehe ajal. Kas selle kinnipidamiseks peab töötajalt nõusolekut küsima?

Töötasu saab tasaarvestada tööandja nõudega üksnes kokkuleppel töötajaga, st töötasust saab teha kinnipidamisi üksnes töötaja nõusolekul ja seda ka juhul, kui töötajale on töötasu makstud ekslikult valel ajal või vales suuruses. Ilma töötaja nõusolekuta saab tasaarvestada vaid seaduses sätestatud kulusid, nt ettemakse või kohustusi, kui seadus sellise võimaluse ette näeb (nt välja mõistetud elatis).

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing