Mitte päris penniaktsiad

Romet Kreek 20. oktoober 2009, 00:00

Investeerimismessil Rahakompass jäi õhku üks vastuseta küsimus - mida arvata penniaktsiatest ja näiteks Royal Bank of Scotlandist.

Penniaktsiad on väga riskantsed ning algajad investorid peaksid nendest hoidma nii kaugele kui võimalik. Samas on Briti suurpangad (lisaks Royal Bank of Scotlandile (edaspidi RBS) ka Barclays ja Lloyds Banking Group) ilmselt midagi väärt. Kui vaadata ettevõtete turuväärtust, siis kõhkleks natuke neid kohe aktsiahinna tõttu penniaktsiateks nimetamaks. RBSi turuväärtus on 26,5 miljardit naela, Lloydsil 25,4 miljardit ja Barclaysil 41,1 miljardit naela. Kas panga aktsia hind peegeldab selle väärtust, on mõttekoht. Korraliku Aasia panga Standard Charteredi turuväärtus on 31,2 miljardit naela (asukohamaa Suurbritannia, sestap nn Briti pank). Maailma raskekaallast HSBCd peetakse samal põhjusel Briti pangaks, selle turuväärtus on 125 miljardit naela.

Kui võtta lakmustestiks see, kas ettevõte maksab dividendi, mahuvad läbi sõela vaid mittepennipangad Standard Chartered ja HSBC. Kui pidada heaks panka, mis on rohkem väärt omakapitalist, siis lisandub neile ka Barclays. Samas võib see ka tähendada, et pangaaktsia on kallilt hinnatud.

Pankade hinna-kasumi suhtarvud ei näita kuigi palju, samuti ka see, kui palju on pank kunagi kasumit teeninud. Põhjus on selles, et kuna pangad on müünud äriüksusi erakorralise kasumi vastu, kannatab selle tagajärjel kindlasti pankade tulevane kasumiteenimise võime. Kuna Euroopa Liit vaatab üliteraselt pankade päästeprogramme, kannatavad mõned pangad teistest enam. RBS, millest 70 protsenti kuulub riigile, kaalub Inglismaal ja Walesis umbes 300 pangakontori müüki, kuna konkurentsiamet tahab, et panga väikeettevõtetest kundede arv väheneks kümne protsendi võrra. Pank on ka Aasia äriüksuste müümisega lõpusirgel - kas see on pangale pikaajaliselt mõistlik, julgen tõsiselt kahelda.

Äsja kerkis üles spekulatsioon, et Lloyds võib maksta kaks miljardit naela, et saaks vabaneda valitsusepoolsest varade garanteerimise programmist. Selle panga kapitalist kuulub 43 protsenti riigile. Alternatiiviks oleks FT andmetel uus umbes 15 miljardi naelane aktsiaemissioon, mis lahjendaks praeguste aktsionäride suppi, või järjekordne varade müük. Barclays müüs 13,2 mld dollari eest fondihaldusfirma Barclays Global Investorsi BlackRockile. See üksus on kuulus börsil kaubeldavate fondide poolest.

Pankade probleemiks on suur võimendus ja hoiuste väike osakaal bilansis. Kui Standard Charteredi võimendus (passiva jagatud omakapitaliga) oli 17kordne ja HSBC-l 19kordne, siis RBSil oli võimendus 25kordne, Lloydsil 30kordne ja Barclaysil 32kordne. Siinjuures ei ole arvestatud bilansiväliste kohustustega.

Kui vaadata suhteliselt stabiilset pankade rahastamise allikat ehk hoiuseid pluss omakapitali, siis nende osa Barclaysi bilansis kõigest 24 protsenti. Ei saa öelda, et muu on õhk, aga riskantsem on see pank kindlasti. Kas pankade bilansid peavad olema nii suured? Lloydsil on 41 protsenti hoiustest rohkem laene välja antud, Barclaysil ja RBSil on laene antud hoiustebaasist 12 protsenti enam. Kui RBSi laenuportfell oli 770 miljardit naela, siis mis põhjusel peaks panga bilansimaht olema 1,8 triljonit naela?

Et pangad on nii avatud rahaturult kapitali kättesaamisele, oleneb nende tulevik sellest, kas rahaturud hakkavad tööle nagu varem ning kuidas läheb Suurbritannia majandusel. Probleemiks on tööpuudus, kuid kinnisvaraturul võib mingeid elavnemisemärke näha. Üleilmselt tegutsevale HSBC-le on Briti mõjud minimaalsed, Standard Chateredile sisuliselt olematud.

Kuna pangaaktsiate ostmist võib võrrelda positiivse nägemuse võtmisega nende tegutsemismaa majanduse suhtes, jäävad valikuteks nn pennipangaaktsiad. Briti majanduse võimalikust paranemisest osasaamiseks võib olla teisi vähema riskiga tsüklilisi sektoreid. Pankasid plaanitakse ka üleilmselt rohkem reguleerida, mis omakorda võib taas nende potentsiaalset kasumlikkust vähendada, kuid mis võiks majanduse stabiilsust suurendada.

Investoritel on alternatiiv - osta Briti pangaaktsiaid Londoni börsi asemel hoopis USAst (kus need hinnalt eriti penniaktsiaks ei kvalifitseerugi), kus teenustasud võivad olla madalamad ning tehingutasule ei lisandu Briti 0,5protsendist börsitemplimaksu. Kuid kuna need aktsiad ei ole sellised rahuliku une aktsiad, võib USAst ostmisel mõne negatiivse uudisele reageerimisele ajaliselt hiljaks jääda.

Investoritel on tavaks öelda, et kes ei riski, see šampust ei joo. Ei maksa ka ära unustada teist ütlust - julge hundi (pulli?) rind on rasvane või haavleid täis.

Oman Standard Charteredi aktsiat (saamaks osa Aasia arengutest) ning osalen Briti majanduse võimalikus paranemises jaekaupmeeste aktsiate omamise kaudu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing