Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suvel käis Eestis reisimas 71% elanikest

20. oktoober 2009, 09:26

EASi tellitud sisereiside uuringust selgus,
et 2009. aasta suvel tegi Eestis vaba aja reise 71% Eesti 15–74-aastastest
elanikest, teatas EAS.

Eestlastest käis suve jooksul reisimas 77% ja mitte-eestlastest 60%, mis näitab, et võrreldes 2008. aastaga on eestlaste reisimistase jäänud enam-vähem samaks, mitte-eestlaste seas on aga reisijate osakaal vähenenud (2008. aastal oli see 67%). Kui veel eelmisel aastal olid kõige aktiivsemad reisijad 15–29aastased noored, siis tänavu oli reisijate osatähtsus kõrgeim 20–39aastaste seas.

Kõige sagedasemaks mittereisimise põhjuseks oli rahapuudus – peaaegu pooled (47%) reisil mitte käinud vastajaist nimetasid ühe põhjusena rahapuudust. Olulisteks põhjusteks, miks Eestis ei ole sel suvel reisitud, on ka ajapuudus (28%) ja halb tervis (19%). Võrreldes 2007. aasta tulemustega on suurimaks erinevuseks rahapuuduse suurenenud ja ajapuuduse vähenenud olulisus. Suurim rahapuuduse tõttu reisile minemata jätjate osakaal (61%) oli 30–39aastaste elanike seas. Vanemate inimeste jaoks oli oluliseks takistuseks halb tervis ja ka vähenenud huvi reisimise vastu.

Reisimine oli varasemast tugevamalt seotud pere sissetulekutega – mida kõrgem sissetulek ühe pereliikme kohta, seda suurema tõenäosusega oli inimene suvel Eestis reisinud. Keskmisest rohkem oli reisinuid ka kõrgema haridusega inimeste seas. Rahvusgruppide võrdluses ilmnes, et eestlaste jaoks olid keskmisest sagedamini Eestis reisimist pärssivateks teguriteks ajapuudus ja sobivate transpordivõimaluste puudumine, mitte-eestlastel aga rahapuudus ja välisreiside eelistamine.

Oluliseks muutuseks 2008. aastaga võrreldes oli tallinlaste vähenenud reisimisaktiivsus: 2008. a käis neist sisereisil 78%, 2009. a. aga vaid 66% – kusjuures nende hulgas vähenes nii üheks päevaks kultuuriüritustele kui ka mitmepäevastele reisidele sõitnute osatähtsus. Samas maapiirkondade ja muude linnade elanike reisimisaktiivsus 2008. aastaga võrreldes peaaegu ei muutunud. Tallinlaste väiksema reisimisaktiivsuse üks põhjusi võib olla, et kuna Tallinnas on rohkem mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi, on majanduslike võimaluste halvenedes kergem asendada sisereisid vaba aja veetmisega kodulinnas.

Tööga mitteseotud mitmepäevasel reisil Eestis käis 2009. aasta suvel 64% 15–74-aastastest elanikest. Reiside arv iga sisereise teinud inimese kohta sel aastal veidi suurenes ja seetõttu suurenes võrreldes eelmise aastaga ka reiside koguarv – 2008. aastal tehti Eestis kokku 1,83 miljonit ööbimisega reisi, tänavu aga 1,94 miljonit. Ühepäevaseid väljasõite kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks tegi 48% elanikest. Nagu ka mitmepäevaste reiside puhul, tõusis reiside arv ühe reisija kohta, kuigi kultuuriüritustele sõitnute osatähtsus on 2008. aastaga võrreldes veidi langes.

Ülekaalukalt kõige levinumaks tegevuseks Eesti-sisestel reisidel oli sarnaselt varasemate aastatega sugulaste või tuttavate külastamine – sugulasi või tuttavaid külastati 62% ööbimisega reisidest. Tähtsuselt järgmisteks tegevusteks olid rannas puhkamine (31%) ning perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused (23%). Reisil olles ka ööbiti kahel kolmandikul juhtudest sugulaste-tuttavate juures. Tasulises majutuskohas veedeti kõikidest reisil oldud öödest 17%, telgis 12% ja oma suvilas või maakodus 8%.

Populaarsemateks sihtkohtadeks olid Eestis 2009. aasta suvel Tallinn, Tartu, Saaremaa, Ida-Virumaa, Pärnu ja Võrumaa. Tallinn, mida tänavu külastati 15% ööbimisega sisereisidest, on olnud juba aastaid esikohal, aga Tartu (10%) tõusis teiseks mulluselt viiendalt kohalt.

Suvisel vaba aja reisil käinud vastajatel paluti hinnata, kuivõrd nad on nõus erinevate Eestis reisimise kohta käivate väidetega. Kõige enam oldi nõus sellega, et Eestis on piisavalt looduslikke (53% vastanuist täiesti nõus) ning ajaloo või kultuuriga (46% täiesti nõus) seotud vaatamisväärsusi, mida külastada. Kõige madalamalt hindasid vastajad aga hinna ja kvaliteedi suhet toitlustamises ning majutuses – vaid kümnendik vastajaist oli täiesti nõus väitega, et hinna ja kvaliteedi suhe on hea.

Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisel toimunud uuringu viis läbi Saar Poll OÜ, küsitledes septembris suulise intervjuu vormis 1200 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. October 2009, 09:34
Otsi:

Ava täpsem otsing