Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroametnik: esmalt äriidee, mitte abiraha

Virge Haavasalu 21. oktoober 2009, 00:00

Samas on eurotoetused üks võimalus majanduslangusest väljatulemiseks, soodustades investeerimist, lisas ta intervjuus.

Kui tahaksite alustada ettevõtjana Eestis, siis milleks euroraha taotleksite, arvestades summa suurust ja kättesaadavust ning valitava valdkonna potentsiaali?

Mul on teistsugune lähenemine. Äri ei peaks alustama toetuse, suure abiraha tõttu. Ettevõte tuleb luua, kuna sul on hea äriidee. Ma usun, et ärimehed on reeglina targad, kuna tunnevad kohalikku turgu ja seda, mille järele on vajadus. Seepärast ütlen, et alustada tuleb hea ideega, mitte euroraha taotlemisega.

Kuidas võiks Eesti investoreid riiki meelitada?

Investeeringud liiguvad vastavalt turule, Eestil ei ole probleeme investoritega. Jutuks on olnud riigihanked. Enamik eurotoetuste projekte viiakse ellu riigihangete kaudu enampakkumiste teel. Selleks, et välisinvestorid tuleksid kohalikule turule, peate olema väga avatud, kutsudes riigihangetele osalema välisfirmasid.

Miks mitte teha head reklaami seonduvalt eurotoetustega ja seda keeltes, mida tunnevad kõik Euroopa riigid, näiteks inglise keeles. Samuti tõstab reklaam konkurentsitaset, mille tulemusena saate eurorahale parimad pakkumised.

Kuhu tuleks Eestis euroraha esmajärjekorras suunata, et elavdada Eesti majandust?

Eurotoetused on üks võimalus majanduslangusest väljatulemiseks, soodustades investeerimist. See on väga hea, et Eesti valitsus on seadnud projektide elluviimise struktuurivahendite abil prioriteediks.

See, kuhu panna raha, baseerub analüüsil. Põhiline on, et tuleb hoida kinni strateegiast. Samuti peab Eesti majandus olema orienteeritud pikaajalisele konkurentsivõime saavutamisele, sest see määrab tuleviku.

Peate tutvustama nii palju kui võimalik investeerimisvõimalusi tootlikkuse tõstmiseks nii energia säästmisel kui ka innovatsioonis. Need on kõik struktuurivahendite programmi kaudu saavutatavad.

Kuidas Euroopa Komisjon senist struktuurivahendite süsteemi lihtsustab?

Lihtsustamine toimub pidevalt. Ettepaneku selleks teeb tavaliselt Euroopa Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega. Me oleme ühe sellise paketi juba välja töötanud, kus oleme reegleid lihtsustanud. Algatajaks oli Eesti.

Töös on ka teine lihtsustamise pakett, mis on praegu komisjonis arutluse all. Selle koostas komisjon ja seda on arutanud ka liikmesriigid. Seal me räägime erinevate suurprojektide rahalistest piiridest. Piirmäärade tõstmine leevendaks liikmesriikidel suurprojektide elluviimist.

Meil on mõned ideed tulu teenivate projektide reeglite lihtsustamiseks. Oleme ka tutvustanud kulude kajastamise lihtsustatud korda. On õiglane öelda, et lihtsustamine tähendab alati raha edukat kasutamist ja kunagi ei tähenda see tõhusast kontrollist loobumist.

Millal võime neid muudatusi Eestis näha?

Mõnede muudatuste kasutusse võtmise aeg on liikmesriikide otsustada. Mis puudutab rahaliste piirmäärade tõstmist suurprojektide puhul, siis see on pooleliolev protsess, mis oleneb liikmesriikidest, millal nad sobivad meetmed välja nopivad ja kasutama hakkavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing