Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvamus: eelarvel pikemaajalised sihid

21. oktoober 2009, 07:50

Majanduse kehv olukord ja riigi piiratud
kulutamise võimalused on toonud eelarve ja majanduse elavdamise teemad nii
meediasse kui ka igapäevastesse aruteludesse.

Lisaks tuleb ümber vaadata ka kogu avaliku sektori struktuur ja leida lahendusi funktsioonide koondamiseks. Viimaste kuude mõttevahetusi läbib küsimus - kas eelarve kustutab vaid hetketulekahjusid või on suunatud pigem järgmiste tulekahjude ennetamisele.

Järgmise aasta kitsad võimalused seadsid eelarve koostajatele kõrge lati, mille ületamiseks tuli vaadata pikemalt ette. 2010. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 89,6 miljardit krooni ja tulude maht 84 miljardit krooni, kogu valitsussektori eelarve defitsiit jääb alla 3% määra. Sellega toetab järgmise aasta eelarve euroga liitumise eesmärki ning aitab liikuda lähiaastatel valitsussektori eelarve tasakaalu saavutamise poole. Nii valitsus kui ka rahandusministeerium lähtusid eelarve koostamisel teadlikult varem kokkulepitud peamistest eesmärkidest - majanduse elavdamisest ja riigi rahanduse hea tervise säilitamisest. Eesti konkurentsivõime vajab turgutamist täiendavate investeeringute ning hariduskulude kasvatamise kaudu.

Eksivad need, kes räägivad, et riigil justkui poleks majanduse elavdamise plaani. Toetust majandusele näitab juba ainuüksi eelarvepositsiooni nõrgenemine, mis on samas suurusjärgus kui enamikul teistel riikidel. Eesti riigi varasemast eelarve kolmeprotsendilisest ülejäägist on saanud sama suur defitsiit. Lisaks on järgmise aasta eelarve oluliseks osaks eurotoetuste osakaalu suurendamine 14,5 miljardi kroonini. Iga eurotoetuste kroon tähendab täiendavat raha Eestisse majandusse ja panust tööhõivesse.

Majanduse turgutamise ja eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse huvides on järgmise aasta eelarve läbi teinud ka hädavajalikud struktuursed muudatused. Nii iseloomustavad eelarvet hüppeliselt suurenevad investeeringud, mille kasv on võrreldes tänavusega 14%. Kahtlemata on oluliseks sammuks ka riigi tegevuskulude vähendamine ligi 900 miljoni krooni võrra, mis headel aegadel tunduks utoopiana.

2010. aasta eelarve koostamisel on võetud aluseks eesmärk, et järgmistel aastatel ei kavandata suuremaid maksutõuse, ei kahane pensionid ning kaitsekulud jäävad tänavusele tasemele selleks, et inimestele tagada kriisi ajal väga oluline stabiilsus- ja turvatunne. Kuigi majanduse elavdamine on eelarve võtmesõna, siis mõtleb riik jätkuvalt ka abivajajatele ning märkimisväärset sotsiaalkulude kärbet eelarve ette ei näe.

Kahanevate riigi tulude tingimustes ei ole ülaltoodud eesmärke olnud lihtne täita, sest samal ajal tuleb silmas pidada ka riigi rahanduse jätkusuutlikkust ehk hoida eelarvepositsioon tasakaalus, säilitada riigi reserve, mitte suurendada riigi võlga, mis jääks tulevastele põlvedele maksta ega ka muuta meie maksukeskkonda ebastabiilseks. Leian, et oleme selle tööga ausalt ja päris hästi hakkama saanud.

Kindlasti ei lõppe rahandusministeeriumi ega valitsuse töö tänasega, mil riigikogus toimub eelarve esimene lugemine. Töö eelarve sisulise ülesehituse muutmiseks ja paindlikkuse suurendamiseks peab jätkuma juba järgmise riigi eelarvestrateegia ettevalmistamise käigus. Eelkõige tuleb veelgi vähendada erinevate õigusaktide ja lepingutega võetud kulutuste osakaalu eelarves ning kindlasti ei saa lähiaastatel hakkama ka ilma sotsiaalvaldkonna kulude üle vaatamiseta. Lisaks juba tehtud märkimisväärsele tegevuskulude vähendamisele tuleb ümber vaadata ka kogu avaliku sektori struktuur ning leida lahendusi funktsioonide koondamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2009, 09:32
Otsi:

Ava täpsem otsing