Eesti Pank: uus kapitalinõue ajaks valuutalaenud liiga kalliks

21. oktoober 2009, 16:03

Eesti Panga hinnangul ei ole otstarbekas
Euroopa Komisjoni ettepanek rakendada välisvaluutas antud eluasemelaenudele väga
kõrgeid kapitalinõudeid.

Finantskriisi kontekstis on viimasel ajal lisaks muudele küsimustele tähelepanu pälvinud välisvaluutas antud laenud. Rahvusvaheline Valuutafond tõi need oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates välja kui ühe olulise ohuallika uutes Euroopa Liidu riikides. Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekuga kaitsta laenuvõtjaid senisest tõhusamalt valuutariski eest, suurendades selleks välisvaluutas antavate laenudega seotud pankade kapitalinõudeid.

Eesti Panga hinnangul ei ole asjakohane Euroopa Komisjoni pankade kapitali adekvaatsuse direktiivi muudatuste paketis sisalduv ettepanek rakendada välisvaluutas antud eluasemelaenudele väga kõrgeid kapitalinõudeid.

Eesti Pank toob sellele 5 põhjendust:

1. Täiendava kapitalinõude kehtestamine välisvaluutas antud eluasemelaenudele muudab laenud tunduvalt kallimaks. See võib oluliselt mõjutada Euroopa Liidu ühtse turu toimimist ja krediidi kättesaadavust, piirates Euroopa Liidu põhivabaduste hulka kuuluvat kapitali vaba liikumist ja teenuste pakkumist.

2. Finantsstabiilsuse ja kriisi mõju analüüs peab olema kompleksne ehk riske tuleb hinnata laiemalt (intressirisk, alusvara hinna volatiilsus jms) ja neid õigesti arvestada. Samuti tuleb enne finantssektori tegevust ja majandust otseselt mõjutavate uute meetmete rakendamist teha nende mõju analüüs.

3. Euroopa Komisjoni ettepanekus ei ole osutatud konkreetsele turuhälbele (st valesti hinnatud riskidele), mis soodustaks vastutustundetut laenamist. Turumajanduses peavad laenuandjad suutma riske (sh valuutariski) hinnata ja olema ise huvitatud sellest, et laenuvõtjad oleksid maksevõimelised, sest laenuvõtjate riskiprofiil mõjutab otseselt nende kapitalinõudeid. Praegune olukord ei anna alust arvata, et valuutariske oleks valesti hinnatud.

4. ERM2 liikmeks olevas ja euroalaga liitumiseks valmistuvas riigis ei saa eurodes antud eluasemelaenude valuutariski pidada peamiseks ohuks, mis vajaks teiste riskidega võrreldes suuremat tähelepanu.

5. Välisvaluutas antud eluasemelaenudele ebaproportsionaalselt kõrge kapitalinõude rakendamisel halveneksid oluliselt laenutingimused ja väheneks laenude väljastamine meie piirkonnas. See aga lükkaks edasi majanduse taastumist kriisist.

Eesti Pank on oma seisukohad pankade kapitali adekvaatsuse direktiivi võimalike muudatuste kohta Euroopa Komisjonile esitanud ning avaldab neid seisukohti koos rahandusministeeriumiga ka finantssektori regulatsiooniga tegelevates komiteedes ja töögruppides.

Eesti Pank toetab kriisi põhjalikku analüüsimist ja sellele tuginevaid algatusi finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Siiski on valuutarisk vaid üks mitmest laenuvõtjate ja -andjate ees seisvatest ohtudest. Ei saa väita, et praeguse finantskriisi peamised põhjused oleksid seotud välisvaluutas antud laenudega. Seega ei ole ka põhjust valuutariski käsitleda teistest võimalikest riskidest eraldi. Eesti Panga arvates tuleb finantsstabiilsuse ja kriisi mõju analüüsile läheneda kompleksselt. See tähendab, et riske peab hindama laiemalt (intressirisk, alusvara hinna volatiilsus jms) ning erinevate majandusagentide ees seisvaid riske õigesti arvestama. Finantsstabiilsuse tugevdamise meetmed saavad olla efektiivsed ainult siis, kui need põhinevad ulatuslikul riskianalüüsil ja võtavad arvesse ka majanduspoliitilisi eripärasid.

Euroopa Liidu majandusliku lähenemise, Euroopa finantsturu lõimumise ning kapitali vaba liikumise tõttu tehakse Euroopa Liidus üha suurem osa finantstehingutest eurodes, k.a laenutehingud. Eraisikute ja ettevõtete valuutalaenud võivad nõuda mõnevõrra suuremat tähelepanu ujuva vahetuskursi süsteemiga liikmesriikides, kus vahetuskurss sõltub suurel määral turgude ootustest. Samal ajal tuleb rõhutada, et Euroopa Liidu ühtse turu raamistik ja asutamisleping on seadnud liikmesriikidele eesmärgiks valuutakursside kõikumise vähendamise ja euro kasutuselevõtu. Selleks peavad riigid mingil hetkel liituma vahetuskursimehhanismiga ERM2, mis fikseerib sinna kuuluvate riikide valuutakursid euro suhtes. Seetõttu ei saa ERM2 liikmeks olevates ja euroalaga ühinemiseks valmistuvates riikides, sealhulgas Eestis, pidada eurodes antud laene suureks ohuallikaks.

Eesti krooni kurss on Eestis kehtiva valuutakomitee süsteemi ning ERM2 liikmesuse kaudu euro suhtes fikseeritud. Seda poliitikat toetab valitsuse tugev eelarvepositsioon ja usaldusväärne pangandus. Eestis on eurolaenude intressimäärade seotus EURIBORiga pakkunud majanduskriisi ajal täiendavat stabiilsust, kuna need on olnud kroonilaenude intressimääradega võrreldes märksa stabiilsemad ja soodsamad. Samuti on krooni fikseeritud kurss euro suhtes aidanud ELi rahapoliitika leevendamise mõju Eesti majandusele kiiresti üle kanda. Praegune EURIBORi langus on laenuvõtjate olukorda tunduvalt kergendanud. Hinnanguliselt on madalamad intressimäärad aidanud laenuvõtjatel sel aastal säästa ligi 3 mld krooni ehk 2% kasutatavast tulust. See on aidanud majanduslanguse negatiivset mõju pehmendada ja vältida laenuportfelli kvaliteedi kiiremat halvenemist.

Euroopa Liidu majandus- ja finantsstabiilsuse kindlustamisel on seega oluline tagada ühtse turu toimimine ja jätkuv lõimumine. ERM2 riikides on võtmekohal tugev eelarvepoliitika, tõhus finantssektori regulatsioon, mis tugineb riskide adekvaatsele analüüsile, ja finantssektori efektiivne toimimine.

Euroopa Komisjon soovib siseturuvoliniku eestvedamisel viia pankade kapitalinõuete direktiivi sisse muudatuse, mis kehtestaks välisvaluutas väljastatud eluasemelaenudele täiendava kõrge kapitalinõude. Selle eesmärk oleks hoida eluasemelaenu võtjaid valuutariski eest.
Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab kinnisvaraga tagatud laene, mis on väljastatud mõnes muus valuutas kui kinnisvara asukohariigis kehtiv vääring (seega Eesti puhul ka euro). Sellistele laenudele kehtestataks ettepaneku kohaselt 50% tagatisvara väärtusest ületavale laenuosale täiendav krediidiriski kaal, mis tähendab, et kogu laen peab olema omakapitaliga tagatud.

Valdav osa Eestis välja antud eluasemelaenudest on eurolaenud. Arvestades, et Eestis kasutatav eluasemelaenude riskikaal on 35%, tooks komisjoni ettepaneku rakendamine kaasa uute eluasemelaenude märkimisväärse kallinemise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2009, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing