Ruttu sadamaid ehitama

21. oktoober 2009, 08:01

Sadamate rekonstrueerimiseks on praegu
ülihead rahalised võimalused, mis täidavad ehitusturu madalseisus ka ehitajate
taskuid. Sadamaid omavad omavalitsused on aga võtnud aastatepikkuse mõtlemisaja
ja nii on oht soodne võimalus maha magada.

"Meil on kasutada suured ELi rahad - 480 miljonit krooni ühtekuuluvusfondist," rääkis ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Ants Tammleht. Selle raha eest käivad praegu Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimistööd. Saarte Liinid on teinud 21 hanget ja 3-4 on veel teha. Osalejaid on kõige enam olnud 14, ehitajate tung objekti saamiseks on suur. Tammlehe sõnul tehakse ka alapakkumisi, mis hiljem tekitavad probleeme nii tellijatele, ehitusjärelevalvele kui ka ehitajale endale.

Ühe suure hanke asemel tehakse palju väiksemaid
"Tegime palju erinevaid hankeid, et saada võimalikult palju pakkumisi ja maksimaalselt ehitusi. Soovime, et osaleksid ka väiksemad firmad, kes võtavad vaid mõned alltöövõtjad - see on soodsam mõlemale poolele," selgitas ta. Ehitustähtaegadest ja reeglitest kinnipidamisel pole ettevõttel ehitajatega suuri probleeme olnud.

Lisaks eelpoolnimetatud sadamate rekonstrueerimisele käivad tööd Piirissaare sadamas, kus ehitab Merko, omavahenditest rekonstrueerib Saare Liinid Abruka sadamat, ehitajaks Nordecon Betoon. "Järgmisel aastal alustame Pärnu kandi sadamatega. Projekteerimine käib, hankeid pole veel välja kuulutatud," sõnas Tammleht.

Sadamaehitust veel lähiaastateks jätkub. Saarte Liinidel kui riigi äriühingul on töid teha lihtsam, aga Tammlehe sõnul on Saaremaal ka tublisid eraettevõtjaid, kes EASi toetuse abil sadamad korda teevad. "Õige pea peaks põllumajandusministeeriumi kaudu minema lahti ka kalasadamate rekonstrueerimise taotlusvoor. Anname endale aru, et sellist rahastust lähiaastatel sadamatesse ei tule," lisas ta.

Rahapuuduse üle ei tohiks keegi kurta
MTÜ Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimees Jaak Reimets kinnitas samuti, et praegused võimalused sadamate - nii suurte kui ka väikeste, kala- kui ka jahisadamate - kordategemiseks on suurepärased. Aga mitte kauaks. "Eestis pole kunagi olnud nii häid võimalusi, kui seda on praegu PRIA ja EASi raha, mille kasutamisest paraku juba pool aega läbi," rääkis Reimets, kelle sõnul sadamate rekonstrueerimine seisab enamasti omavalitsuste tegevusetuse taga.

"Meie MTÜ, ministeeriumid - kõik on valmis nii rahalisi kui ka projektikirjutamisega seotud probleeme lahendama, muidu on oht, et eraldatud summad jäävad kasutamata. Majandusministeeriumi sõnul ei saa ükski sadam öelda, et raha puudumise pärast pole võimalik sadamaid rekonstrueerida," lisas ta.

MTÜde omafinantseering rahataotlusel kordi väiksem
Et välisfondid toetavad sageli vaid MTÜsid, on paljud erafirmad end MTÜdena vormistanud, saamaks väiksemat omafinantseeringu protsenti: MTÜdel on see 10-15%, erafirmal vähemalt 50%. Positiivse näitena nimetas Reimets Salme vallas asuvat Lõmala sadamat, kus vald andis sadamaaluse maa MTÜ-le kasutamiseks. Muuseas, just maavaidlus ongi üks sagedasem põhjus, mis sadamate kordategemist takistavad.

Lõmalas sai MTÜ õiguse ehitada ka sadamahoone ja kohviku, mis aitab sadamal ellu jääda. "Ükski sadam end üksi ära ei majanda, ainuüksi hooldamiseks on minimaalne summa aastas 100 000 krooni, mille eest korraldatakse valve, poide panek jms," selgitas ta.

"Venitada raha kasutamisega praegu ei tohiks. Aega on vaid 2013. aastani," pani Reimets sadamaomanikele südamele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2009, 08:01
Otsi:

Ava täpsem otsing