Swedbanki Balti juht: me ei lõpeta kinnisvaraprojektide rahastamist

21. oktoober 2009, 13:56

Teisipäeval Rootsi ettevõtlusauhindade
jagamisel Äripäevale intervjuu andnud Swedbanki Balti haru juht Hakan Berg
ütles, et ka tänasel päeval ei välista pank kinnisvarasektorisse laenu andmist,
kui äriplaan vett peab.

Oluline on aga oma ärimudel kriitilise pilguga üle vaadata, kas see muutunud oludes enam töötab. Mis aga puutub raskustes klientidelt üle võetud tagatisvarasse, siis selle realiseerimisega pank ei kiirusta.

Intervjuu Hakan Bergiga

• Swedbanki riskijuhi Göran Bronneri hinnangul kasvab raskustes klientidelt ülevõetava ja pangast eraldi üksusesse Ektornet (tõlkes - tammepuust torn) suunatava tagatisvara maht 5-15 miljardile Rootsi kroonile ning lõviosa sellest tuleb Balti riikidest. Mis on tänane seis – palju sellist vara „tammepuust tornis“ juba on?
Praegu oleme jätkuvalt n-ö üles ehitavas faasis ja „formaalselt“ ei ole selles üksuses praegu midagi. Jah, oleme tagatisvara üle võtnud, kuid see ei kuulu veel selle juriidilise struktuuri alla – see on pikk protsess. Hetkel mul numbreid ei ole, kuid lõviosa probleemset vara on Lätis.

• Kuidas kavatsete määrata selle vara hinna?
Tehingute kaudu kolme riigi pankade ja selle uue juriidilise üksuse (Ektornet – toim) vahel. Aga sellisel puhul on tegemist kontsernisisese tehinguga.

• Panga riskijuht on öelnud, et plaanis on kaasata ka n-ö sõltumatu hindaja, kes vara ära hindaks.
Jah, see on oluline ja korrektne.

• Pank ei taha vara kiiret allahindamist?
Mingiks paanikamüügiks meil vajadust pole. Ootame ja vaatame rahulikult, kuni tekib olukord, mida me sobivaks arvame.

• Uute laenude väljastamine on Balti riikides ikka languses, millal arvate, et see trend võiks pöörduda?
Seda on väga raske öelda. Selleks pole ju vaja üksnes panka, vaid ka klienti. Praegu on laenunõudlus väga väike. Nagu ma ütlesin Rootsi ettevõtlusauhindade jagamisel oma ettekandes – vaatame avatud meelega läbi kõik laenusoovid. Ja kui leiame hea äriplaani hea tulevikuväljavaatega, siis oleme ka meie valmis panga rolli täitma.

• Läti ähvardab piirata eluasemelaenuga hätta jäänute vastutuse tagatisvara väärtusega ja on koostamas vastavat seadust. Swedbank reageeris kurjalt ja ähvardas laenuturult lahkuda.
Ma arvan, et siin on kommunikatsioonijuhi Thomas Backtemani sõnade tõlgendamisel liiga kaugele mindud. Ta mõtles seda, et me oleme huvitatud tegutsemisest keskkonnas, mida on võimalik prognoosida. Iga valitsus võib loomulikult kehtestada tuleviku jaoks uusi seadusi. Siin aga arutati, kas seadust jõustada tagasiulatuvalt. See oleks olnud tavatu ja meie arusaamise järgi mitte vastavuses Euroopa Liidu standarditega. Kui taoline seadus jõustub, muutub keskkond sellest ju dramaatiliselt. Siis tuleb meil üle vaadata, kuidas edaspidi kohaneda. Kui aga seadusi jõustada tagasiulatuvalt, tähendab see, et ärikeskkond on ettearvamatu. Sellesse suhtume me loomulikult taunivalt.

• Milline on praegu Rootsi ettevõtjate suhtumine – kas kriis on nad Balti riikidest eemale peletanud või on selliseid, kes näevad hoopis võimalust siia tulemiseks?
Nii Rootsi kui ka Balti riikide firmad kõhklevad. Majanduse madalseis jätkub ja see pole just kõige parem investeerimiskliima. Kui nüüd need positiivsed märgid, mida me ka globaalsel tasandil oleme näinud, süvenevad, muutub positiivsemaks ka ettevõtjate suhtumine investeeringutesse.

• Aga kui rääkida tänasest päevast, kas on märgata suhtumise muutust?
Firmaklientidega kohtudes on mul tekkinud mulje, et nad tajuvad olukorras teatud positiivset muutust. Kuid sealt kindlale pinnale jõudmine on pikk maa… Varem või hiljem majandus toibub, kuid millal, on raske öelda. Ei välista, et ees on „bumpy road“, sellest tuleb endale aru anda. See mõjutab Balti riikidesse investeerimishuvi nii kohapeal kui ka välismaal.

• Ettevõtjad kurdavad, et pangast ei saa laenu. Pangad väidavad, et tahtjaid pole. Kuidas siis on?
On selge, et riskid on kasvanud ja niisama lihtsalt enam laenu ei saa kui buumiaastatel 2007 ja 2008. Selles mõttes vaatavad nii pank kui ka ettevõtja olukorrale uue pilguga. Samas on palju firmasid, kellel on head väljavaated, ehkki nad praegu on raskustes. Neid me püüame toetada. Kuid on ka selliseid, mille ärimudel muutunud oludes enam ei tööta. Osa firmasid peab tegevuse lõpetama. See on üks osa struktuursetest muudatustest, mida kriis kaasa toob. Ja kui need firmad, mis kurdavad, et ei saa laenu, on sellest viimasest kategooriast, siis loomulikult on neil raske laenu saada.

• Kas selline asi võib juhtuda, et Swedbank näiteks enam üldse kinnisvaraprojektidele laenu ei anna?
Ei. Me töötame Balti riikides pika perspektiiviga. Vaatame läbi kõik laenutaotlused ja viimasel ajal oleme kohtunud ka kinnisvara- ja ehitusfirmadega, mis näevad võimalusi ja investeerivad. Aga see on selge – sinna on veel pikk tee minna, enne kui n-ö normaalne olukord taastub. Kui aga võrrelda poole aasta taguse olukorraga, siis on praegu mitmeid positiivseid märke.

• Kui nüüd küsida nii, et kas Teil on ettevõtjale sõnumit?
Kordan, vaadake oma ärimudel üle ja hinnake, kas see on hea mudel. Kui on probleemid, siis mida varem ja kiiremini pangaga ühendust võetakse, et lahendusi otsida, seda tõenäolisem on, et me need koos leiame. Halvimal juhul tuleb aga tunnistada, et firmal tuleb oma tegevus lõpetada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2009, 15:15
Otsi:

Ava täpsem otsing