Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Muusika aitab treenida

22. oktoober 2009, 15:30

Muusika saatel jooksmine on muutunud laialt
levinud harjumuseks – muusika inspireerib, motiveerib ja viib mõtted väsimusest
eemale. Muusika mõjust treeningule on viimasel ajal tehtud ka mitmeid
uuringuid.

Suurbritannia Bruneli ülikooli spordipsühholoog Costas Karageorghis on muusika abi jooksjatele uurinud juba 20 aastat. Lisaks laboritööle on ta aidanud käima lükata ka Londonis toimuva poolmaratoni, kus püütakse leida ideaalne esinevate ansamblite kooslus jooksu lihtsamaks muutmiseks, kirjutas LiveScience

Karageorghise sõnul on laulu motiveerivatel omadustel neli tunnust: rütmilisus, laulu struktuur, kultuuriline mõju ja tekkivad seosed. Esimesed kaks on laulu sisesed faktorid, teised kaks aga välised, mis näitavad, kuidas inimene muusikat interpreteerib. Õige muusika valimine võib jooksjat tublisti aidata.

On leitud, et harjutuste tempo sünkroniseerimine muusika rütmiga suurendab vastupidavust. Hiljutises uurimuses leiti, et muusikaga samas rütmis sõitnud katsealused vajasid seitse protsenti vähem hapnikku. Muusika aitab blokeerida ka väikest häälekest kuklas, mis ütleb pingutajale, et on aeg lõpetada.

Ajakirjas Sport and Exercise Psychology avaldatud uurimuses sünkroniseerisid 30 katsealust oma tempo jooksulindil muusika rütmiga, milleks oli Muusika aitab treenida125 lööki minutis. Enne uurimust valiti välja lood, mis jooksulindil kõige motiveerivamalt mõjuksid. Võrreldes muusikat mitte kuulanud inimestega paranes spetsiaalset muusikat kuulanud inimeste vastupidavus 15 protsenti.

"Muusika rütmilisus suurendas vastupidavust, muusika motiveeriv mõju aga muutis oluliselt väsimussümptomite interpreteerimist, mistõttu inimesed end märkamatult täiesti ära väsitasid,“ ütles Karageorghis.

Liverpooli John Mooresi ülikooli teadlased uurisid oma uues uurimuses muusika mõju sporditegemise tempole. Nad ei kasutanud oma katses mitte erinevaid erineva tempoga laule, vaid lasid jalgratturitel sõita kolm korda sama laulu saatel. Katselaused ei teadnud aga, et kuigi esimesel korral lasti laulu normaalkiirusel, aeglustati või kiirendati laulu tempot teisel ja kolmandal korral kümne protsendi võrra. Erinevus oli nii väike, et katsealused seda ei märganud, kui ometi oli sel mõju nende võimekusele.

Muusika kiiremini mängimine suurendas ajaühikus läbitud teepikkust, võimsust ja pedaalide vajutamiskiirust vastavalt 2,1, 3,5 ja 0,7 protsenti. Muusika aeglustamise tulemusel vähenesid vastavad näitajad 3,8, 9,8 ja 5,9 protsenti. Teadlased järeldasid, et inimesed suurendavad ja vähendavad oma pingutust ja tempot vastavalt kuulatava muusika tempole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. October 2009, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing