Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uuring: palk on tervislikest töötingimustest olulisem

22. oktoober 2009, 20:25

Seoses tööpuuduse suurenemisega muretsevad
inimesed pigem oma töökoha säilimise ja töötasu suuruse pärast kui ohutute
töötingimuste ja töötervishoiu pärast, selgus Euroopa Liidus läbi viidud
küsitlusest.


Tööohutust ja -tervishoidu käsitleva üleeuroopalise arvamusküsitluse tulemuse järgi mõjub paljude Euroopa kodanike arvates majanduskriis negatiivselt tööohutusele ja -tervishoiule, seades ohtu viimase viie aasta jooksul valdkonnas tehtud edusammud, edastas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA).
„Küsitlusest nähtub, et uue töökoha valikul ei ole Eesti elanikele ohutud ja tervislikud töötingimused meil sugugi mitte kõige määravamad – 80 protsenti küsitletutest arvas, et selleks on palk, 44 protsenti hindas kõrgelt töösuhteturvalisust ja 31 protsenti tööaega,“ kommenteeris EU-OSHA juhatuse liige, agentuuri Eesti koordinatsioonikeskuse juht Tiit Kaadu.
Kaadu andmeil andis kõigest 19 protsenti eestimaalastest töökoha valikul prioriteedi ohututele ja tervislikele töötingimustele. Selle näitajaga on Eesti koos Ungari ja Rumeeniaga tabeli lõpus, ehkki ka Euroopa Liidu keskmine (36 protsenti) ei ole meist mitte palju kõrgem, eriti võrreldes Rootsi (53 protsenti) või Maltaga (52 protsenti).
Arvamusküsitluse kohaselt leiab kümnest eurooplasest kuus, et ülemaailmne majandussurutis halvendab töötingimusi, eriti tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas. Märkimisväärne enamik vastanutest ehk 75 protsenti kõikides liikmesriikides usub, et töö on vähemalt teatud määral nende halva tervise põhjuseks.
„Erilisi positiivseid emotsioone ei tekita ka Eesti küsitletute tõdemus, et nende töö on suurel määral (28 protsenti vastanutes) või vähemalt mingil määral halva tervise põhjus (56 protsenti vastanutest),“ ütles Kaadu ja lisas, et vaid Leedu, Sloveenia, Küprose, Itaalia ja Kreeka kodanike hoiak jääb selles osas meie omast kriitilisemaks.
23 protsenti Eesti vastajaist oli seda meelt, et tööohutus- ja töötervishoiutingimused halvenevad majandussurutise tingimustes suurel määral ja 56 protsenti, et mingil määral. Võrreldes teiste Euroopa riikidega ollakse meil selles osas meelestatud suhteliselt pessimistlikult – veelgi pessimistlikumad ollakse ainult Leedus, Sloveenias ja Kreekas.
Tõenäoliselt võib rahul olla teabega ohutus- ja terviseriskide kohta töökohal. 16 protsenti Eesti elanikest peavad end siin väga hästi informeerituks, 51 protsenti küllaltki informeerituks ja 20 protsenti mitte eriti informeerituks.
„Meie sellealane positsioon on veidi parem ELi keskmisest, kuid jääme siin siiski selgelt maha Ühendkuningriigi, Itaalia, Taani, Rootsi ja Soome tasemest, edestades samas selgelt Lätit ja Leedut,“ võrdles Kaadu. „Kõige halvemini informeerituteks tööohutuses ja -tervishoius peavad end Rumeenia, Poola ja Bulgaaria töötajad.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. October 2009, 20:26
Otsi:

Ava täpsem otsing