Normandia au ja hiilgus

Ragne Nukk 23. oktoober 2009, 00:00

Kunstipubliku hulgas endiselt ülipopulaarse impressionismi alged ei pärine suurest kunsti Mekast Pariisist, vaid hoopis seda ümbritsevate kaunite vaadetega maapiirkondadest. Üheks neist oli ka Normandia, mille rannaäär ja lõputu silmapiir ahvatlesid kunstnikke kõige rohkem.

Veel 19. sajandi alguses domineeris maalikunstis rangetele kompositsiooni- ja perspektiivireeglitele allutatud klassitsism, mis soosis eelkõige ajaloomaali. Sajandi teisel kümnendil asendus rangus romantismile omase tundlemisega, kuigi kirjanduslikust taustast ei loobutud endiselt. Seda radikaalsemana näis muutus, mis hakkas välja kooruma sajandi keskel ja mida hiljem hakati nimetama impressionismiks.

Normandia oli selleks ajaks juba muutunud populaarseks suvituskohaks. Lärmakatest kuurortidest eemal kihas aga kunstielu Le Havre'is, Honfleuris, Rouenis ja mujal. Üheks oluliseks peatumispaigaks nii Pariisi kui ka kohalikele kunstnikele sai Saint-Siméoni talu ja külalistemaja, kus sõlmiti paljud olulised sõprussidemed ja kus Claude Monet'gi sai oma esimesed õpetussõnad impressionismi ühelt tähtsaimalt eelkäijalt Eug?ne Boudinilt.

Üks suuremaid impressionismiga kaasnenud muutusi oli see, et kunstnikud hakkasid töötama otse natuurist. Teiseks tõi impressionism au sisse maastikumaali žanri. Maalikunst puhastas end igasugusest literatuursusest ja suunas oma tähelepanu loodusefektide edasiandmisele.

Impressionistid püüdsid lõuendile jäädvustada seda, mida ükski teine kaasaegne meedium, sealhulgas fotograafia, teha ei suutnud - liikumist.

Kiiresti mööduvate muljete püüdmine tingis nobeda töötamise, mis omakorda tõi kaasa uue tehnika. Pintslilöögid muutusid kiiremaks, vaid paari tõmbega anti edasi maju, puid ja teisi objekte, maalipind oli värelev ja jättis tihti lõpetamata töö mulje. Hoolimata algusaastate kriitikast saavutas impressionism 19. sajandi lõpuks üldtunnustatuse ning andis tugevaid impulsse järgnevate uuenduslike kunstivoolude väljakujunemiseks.

Kumu näitusele on välja pandud nii impressionistide eelkäijate kui ka teadlikult sellel suunal töötanud kunstnike töid, nagu Jean-Baptiste Corot, Gustave Courbet, Jacques Villon, Edouard Vuillard, Raoul Dufy, Claude Monet. Väljas on ka üks hiline Théodore Géricault' töö.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing