Reformierakonna saladus: väljapressijate ohvrid või skeemitajad?

Selline on stsenaarium, mille mängivad Eesti tippametnikud läbi Ungaris toimuval USA Föderaalse Juurdlusbüroo FBI koolitusel. Üks osaleja on siseministeeriumi sisejulgeoleku nõunik Jaanus Rahumägi, kes täna, riigikogu Reformierakonna liikmena juhib Kapo tegevuse üle järelevalvet teostavat erikomisjoni.

Kaheksa aastat hiljem satub Rahumägi ise enda väitel väljapressijate ohvriks. Teine sihtmärk on samuti Reformierakonda kuuluv, endine politseiameti peadirektor ja praegune riigikogu õiguskomisjoni liige Robert Antropov.

Kurjategijatega läbirääkimiste pidamist FBI koolitustel õppinud Rahumägi otsustas, et ta ei järgi põhimõtet "terroristidega läbirääkimisi ei peeta". Ta otsustas alustada kõnelusi "nende väljapressijatega" - väljend, mida Rahumägi üle tunni aja kestnud intervjuus mitmel korral võlanõudjate kohta kasutas.

Kõneluste tulemusena otsustab Rahumägi teha 2008. aasta juulis oma Sampo Panga arvelt 600 000 krooni suuruse ülekande. Rahumägi tingimuseks on, et rohkem võlanõudeid tema vastu ei esitata ja juhtumit ei avalikustata.

Läbirääkimiste teiseks pooleks ehk inimeseks, kes suudab erinevate julgeolekuasutuste juhtidega sina peal olevalt Rahumägilt enam kui pool miljonit krooni välja nõuda, on Heiki Penu. Äripäeval olevatelt fotodelt nohikliku olemisega silma hakkav ja skandaalse kirjaniku Sven Kivisildnikuga koos reklaamtekste loonud Penu on reklaamibüroo Droom omanik. Ta on Pärnu linna tunnuslause "Pärnu - ela või ise" autor.

Praegu ei julge või ei taha ta toimunust rääkida. Ütleb lihtsalt, et Rahumägi on aus inimene, kõik tema vastu esitatud kahtlustused ei pea paika ning Rahumägilt eelmise aasta suvel saadud raha kasutas ta oma reklaamibüroo võlgade kustutamiseks. See ei aidanud aga pankrotti vältida, sest erinevalt Rahumägist polnud Antropov nõus võlga tasuma.

Raskused tekkisid Droomil seetõttu, et firma korraldas 2007. aasta riigikogu valimiste eel Rahumägi ja Antropovi valimiskampaaniat.

Äripäeval õnnestus enda kätte saada neli mahukat kausta, mis on pungil erinevatest dokumentidest, oravate kampaania aruannetest, arvetest, kampaaniameeskonna omavahelisest kirjavahetustest ja fotodest. Neid materjale lugedes jääb mulje, et raha reformierakondlaste riigikogu valimiskampaania puhul ei loetud. ja reklaamibüroo uskus, et arved saab tasutud.

Valimised said läbi, Reformierakond võttis juubeldades võidu ja jätkas valitsusliidu juhtparteina. Šampanjat ei saanud aga endale lubada oravad võimule tagasi aidanud reklaamibüroo, kellele jäid kümnete firmade arved, mille maksmiseks reformierakondlastelt raha ei laekunud ega laekunud. Abi saamiseks pöörduti advokaatide poole.

Droomi finantsjuht Reet Laks saadab 2008. aasta 20. juuni hommikul e-kirja Virumaa Inkasso juhatuse liikmele Toomas Tatrikule. Koopia läheb ka Droomile õigusabi andvale advokaadile Tambet Mullarile.

Kirja teemaks on "Jaanus Rahumägi" ja selle sisu on järgmine. "Tere Toomas, edastan ka Rahumäe eelarve kommentaaridega. Siit ka Heiki Penu kommentaar: Viimane vestlus raha teemadel oli 17.05.2007, kui ta lubas 2007. aasta lõpuks kõik ära maksta. Kuna enne pole temaga mingeid probleeme olnud, siis ma ka uskusin seda. Ja ei tülitanud teda. Ise on ta väitnud meie ühistele sõpradele, et mina määrisin talle asju pähe. Tegelikult mitte.

Tema põhijutt valimiste ajal oli, et saada sisse riigikokku ja saada kätte vajalik hulk hääli. Kui projektijuht küsis tema käest, kas ikka raha jagub, siis ta vastas, et papp pole oluline. Tellis asju juurde ja kõike oli vaja saada kohe.

Projektijuht oli temaga kolm kuud peaaegu iga päev Ida-Virumaal kaasas. Projektijuht oli talle nn müüdud, muud tööd ta valimiste ajal ei teinud. Juhul kui on küsimusi, palun võtke ühendust. Tervitades, Reet."

Äripäevale on mitmest allikast öeldud, et Rahumägi otsus võlg lõpuks tasuda võivad olla põhjustatud sellest, et ei tuleks avalikuks Reformierakonna varjatud rahastamisskeem.

Reklaamiringkondades on avalik saladus, et konkreetse poliitiku või erakonna valimiskampaaniat korraldava reklaamibüroo klientideks on ka erakonna või konkreetse poliitiku kampaaniat rahastavad ettevõtted, kes sõlmivad reklaamibürooga lepingud erinevate teenuste ostmiseks. Osa makstavast rahast läheb aga poliitiku valimiskulude katteks.

See on skeem, kuidas hiilitakse mööda seadusest, mis keelab parteide rahastamise firmadel ning võimaldab jätta saladuseks ettevõtted, kes maksavad kinni poliitiku kulud.

Loomulikult on skeemi üheks tagajärjeks ka see, et tegelikud valimiskampaaniad avalikes aruannetes ei kajastu ning on ametlikult deklareeritust mitu korda suuremad.

Pakume võimalust olla vandekohtu rollis. Äripäev esitleb järgnevatel lehekülgedel mõlema osapoole versiooni juhtunule ja skandaali sattunud inimeste kommentaare. Üks pool valetab - aga kumb?

Reformierakonna poliitikute valimiskampaaniat korraldanud reklaamibüroo Droom võla Robert Antropovi vastu ostis pankrotipesast firma, mille juhatuse liige on seotud lõbumaja-skandaaliga.

Antropovilt võlga nõudva Raetranspordi omanik on OÜ Deepak Grupp, mis on juba nelja aasta eest äriregistrist kustutatud. Raetranspordi juhatuse liikme Vaido Peekmanni nimi tuleb Google'i otsinguga välja ühest pooleteise aasta tagusest Õhtulehe loost, mis kajastas Harju maakohus arutlusel olnud kupeldamissüüdistust Peekmanni ja ta kaaslaste vastu. Jutt käis Tedre tänaval asunud lõbumajast.

Peekmann vaidlusest Antropoviga rääkida ei soovi ja soovitas pöörduda advokaat Tambet Mullari poole. Kuid ka tema ei soovi sel teemal sõna võtta.

Droom üritas mõlemalt poliitikult väidetavat võlga kätte saada sellega, et koostas hagi ja ähvardas minna kohtusse. See mõjus Rahumägi puhul, Antropov aga eiras nõuet.

Äripäeva kasutuses on poliitikute mõjutamiseks koostatud nõuete koopiad. Advokaat Tambet Mullar on materjalid saatnud ka Eesti Reklaamiagentuuride Liitu, paludes eksperthinnangut Antropovi valimiskulude suuruse kohta.

Osapooled vaidlevad, kas valimiskampaania kulud vastasid tegelikkusele või on Droom osa kulusid võtnud laest ja nõuab neid poliitikutelt alusetult. Võlanõudjad näitavad, et osa Rahumägi ja Antropovi kampaaniakulusid tasuti erinevate ettevõtete poolt, mis on Eestis seadusega keelatud. Nii on Rahumägi ligi 1,7 miljoni kroonisest kampaaniakulust maha arvatud firmade tasutud 828 000 krooni. Antropovi kampaaniakuluks näidatakse 2,2 miljonit krooni ja sellest on arvatud maha 681 000 krooni, mille tasusid kaks firmat.

Mõlema poliitiku kinnitusel on sellised süüdistused alusetud. Tegemist on laimuga, mille avalikustamise ähvardusel üritatakse raha saada. Sama kinnitavad ka nende firmade esindajad, kes võlanõudjate koostatud hagis on märgitud ära poliitikute rahastajatena. Firmadel on sõlmitud lepingud Droomiga erinevate teenuste ostmiseks.

Rahumägi jageles üle aasta reklaamifirmaga kulude suuruse üle. Siis hakkas asja ajama advokaadibüroo Mullari & Partnerid. Rahumägile lubati, et asi avalikustatakse. Seepeale otsustas poliitik sõlmida kokkuleppe, et maksab osa summast ära ja teine pool loobub võlanõudest.

"See nõue oli segu valedest ja pooltõdedest," seletab Rahumägi kolmapäeval riigikogu Reformierakonna ruumis, uurides nõudes kirjas olevate firmade makstud summasid ning kuupäevi .

Need firmad olid Droomi kliendid samal ajal ning minu kaudu soovitatud, kuid nõudesse kirjutati need minu mõjutamiseks, ma ei näe muud loogikat, räägib Rahumägi.

Miks Te siis politsei poole ei pöördunud, tegemist on ju väljapressimisega?

"Politseisse minnes oleks tulnud päev, kus asi oleks tulnud avalikuks. Pange end minu olukorda, kus sinu naine on rahvusvahelise kontserni juht ja firmat kistakse poliitiku rahastamise skandaali. Siin oli dilemma, kas kodurahu ning maine või see raha ära maksta," seletab Rahumägi.

Nõude järgi maksis mehe kampaania eest 200 000 krooni osaühing Quelle. Rahvusvahelise kataloogikaubamaja Eesti tütart juhib Jaanuse abikaasa Mari Rahumägi.

"Kui pättidega on võimalik kokku leppida ning need ka sõna peavad, siis nendega ükski kokkulepe ei pea. Tunnen ennast lõksu langenuna, igal juhul jääb kaotajaks poliitik ja tema pere," räägib ta.

Küsisime eile väljapressimise ja rahastamise kohta valitsuse pressikonverentsil kommentaari ka Reformierakonna juhilt Andrus Ansipilt.

Mõni tund hiljem helistab toimetusse Rahumägi ja ütleb, et Ansip oli talle helistanud ja küsinud selgitusi väljapressimise kohta.

Nüüd selgitab Rahumägi, et ta ei mõelnud sõna "väljapressijad" kasutamisel väljapressimist, mis oleks eeldanud abi otsimist politseist.

Sarnase selgituse pakkus pressikonverentsil ka peaminister, kui me küsisime Ansipi kommentaari faktile, et Rahumägi ei pöördunud politseisse ja otsustas nõutavast võlast osa tasuda.

Veel küsib Rahumägi toimetusse helistades retooriliselt: "Miks nad läksid minuga kompromissile, kui neil olid vettpidavad tõendid ja nad saanuks minult kohtus nõuda suurema summa?"

Kirjalikku lepingut Antropov ja Rahumägi oma valimiskampaania korraldamiseks Droomiga ei sõlminud.

Rahumägi põhjendab seda sellega, et tema küll tahtis lepingut sõlmida, aga Droom seda ei soovinud, sest seal büroos ei tehtudki lepinguid. Teist bürood ei tahtnud ta aga kasutada, sest varasemalt oli Droomiga väga hea kogemus. Nüüd ta kahetseb, et soovitas ka Antropovile seda firmat.

Rahumägi sõnul on talle öeldud, et ta peab Antropovile selgeks tegema, et ka Antropov peab võla tasuma.

Antropovi kampaaniakulud olid reklaamibüroo aruandluse järgi Rahumägi omadest veelgi suuremad, kuid ta deklareeris ametlikult valimiste kuluna neli korda väiksema summa. "Arve kruviti lihtsalt üles, et nagunii ta maksab ära. Mina pole niipalju teenust saanud," kurdab Antropov. Tema sõnul on nõudjad pätid, kes tegelevad väljapressimisega. Hiljem toimetusse tagasi helistades andis ta teada: "Ma kaalun kriminaalasja algatamist".

Antropovi kampaaniat Droomi poolt juhtinud Heli Siimsen kinnitab, et ühtegi arvet pole agentuur fabritseerinud ning kõik vastab tegelikele kuludele. Väikesel agentuuril tekkisidki raskused, kuna arvete maksmine sattus ühele ajale ning poliitikud lihtsalt ei maksnud.

Peaminister Andrus Ansip ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil Äripäeva küsimustele vastates, et Reformierakonda ei rahastata varjatult.

Tema sõnul peab meedia olema vastutustundlikum ja mitte esitama anonüümseid süüdistusi poliitikute suunas.

Halvasti.

Ei. Ma olen kuskilt ajakirjandusest lugenud, et tal olid mingisugused probleemid küll arvetega erinevas tõlgenduses, aga ma ei ole enda jaoks fikseerinud, milles probleem täpselt seisneb.

Politseisse pöörduma.

Küsimus on kõigepealt väljapressimises, mida te nimetate väljapressimiseks? Kui ta on maksnud mingi summa ekslikult ära, mida ta ei oleks pidanud maksma, seda ei saaks väljapressimiseks nimetada. Ja väljapressimine on minu silmis hoopis midagi muud.

Ilmselt oli see mingi piltlik väljend, mitte õiguse mõttes.

Ei kasuta. Te praegu viskasite igasuguseid anonüümseid spekulatsioone ilma mingitele allikatele viitamata siin ülesse päris üksjagu.

Minu meelest ei ole see väga vastutustundlik käitumine. Kui teil on midagi konkreetset öelda, siis palun öelge seda argumenteeritult, fakte esitades. Aga selliselt anonüümseid süüdistusi, vihjeid pildudes te saate kahjustada poliitikute mainet ja loomulikult te kahjustate sellega eelkõige ajakirjanduse mainet. Tegudele!

Kui keegi on eksinud, peab tema vastutama. Ja kui on eksimus nii suur, et rikutakse Eestis kehtivaid seadusi, siis tuleb ka seaduse ees vastutada, mitte ainult eetiliselt.

Sõbrad, lõpetame. Mina ei ole see, kes Eestis laseb asju uurida või keelab asju uurida. Teie arusaamine meie uurimisorganite tegevusest on ebaadekvaatne.

Uurimisorganid ei küsi minu käest, kas nad võivad uurida või mitte. Nad ei oota kunagi peaministri käest korraldust, kui vaja, nad uurivad ka peaministrit.

Erakonna sees meil erakondlikku politseid ei ole. Järgmine küsimus.

Andrus Ansip: Aga mis selles küsimuses skandaalset oli? Skandaalne oli see, et täiesti alusetuid oletusi lihtsalt visatakse kuskile üles ja küsitakse, mis oleks, kui oleks?

No esitage oma dokumendid, esitage oma konkreetsed argumendid, pöörduge politseisse, kui te olete tõepoolest avastanud kuskil sooritatud kuriteo. Ei ole mõtet pressikonverentsi aega raisata selleks.

Ma arvan, et see võis olla ka lihtsalt niisugune ilukirjanduslik väljend. Ilma juriidilise sisuta. Aga see on minu arvamus, ma ei tunne neid asjaolusid.

Reformierakonna liige Robert Antropov ütleb, et kõik kokkulepitud valimiskulud maksis ta kinni oma taskust.

Intervjuu Robert Antropoviga.

Minu teada ei ole. Aasta tagasi lahendasime need asjad ära.

Praegu nõuavad kõik oma võlgasid, mida ei eksisteeri. Kui asi on jõudnud vaidluseni, siis vaidleme.

Minu kulude eest ei ole mingid firmad tasunud. See on tõendatud. Kõik muu on vaid jutud.

Ei, see ei pea paika. Mul on ka paberid, kõik on tõendatud ja deklareeritud. Paldiski Sadamates töötasin enne riigikogusse tulekut. Sadamal oli Droomiga leping, mis puudutab sadama avamist.

Sellest tehingust ei tea ma midagi.

Täpselt nii palju on ka kulunud.

Juurde võib kirjutada mida iganes ja mis iganes hindadega.

Ma ei tea, kas pahatahtlikult või mitte. Need summad on täielik absurd, näpust imetud. Leiti üks patuoinas, keda on hea võimalus ähvardada ja survestada. Tööde mahud ja hind said eelnevalt kokku lepitud. Mina väidan, et mis oli kokku lepitud, sai tasutud.

Teisipäeval valimiskampaania rahastamise kohta telefoni teel esimest intervjuud andes ütles Jaanus Rahumägi, et teda ei ole võimalik milleski süüdistada, ainult poriga üle loopida.

Intervjuu Jaanus Rahumägiga.

1,7 miljonit, ma küsin, kuhu see raha läks?! Selleks oleks pidanud terve Ida-Virumaa plakatitega üle katma!

Me leppisime Droomiga kokku, et kampaania kogukulu on maksimaalselt 400 000-500 000 krooni ja nad esitavad vahearuanded. Nad ei teinud seda.

Pärast valimisi öeldi, hakka maksma! Ma ei ole näinud ühtegi arvet, ühtegi tšekki. Neil pole ka lepinguid mitte kellegagi.

Aga kuidas me siis teeme… kuidas me siis teeme, kui nad ei teegi lepingut?! Neil ei olegi lepinguid, seal firmas aeti kulupõhiselt asju. Ei ole nii, et te panete sellesse võtmesse, kas poliitikud ajavad nii asju! Ei! Poliitikud ei aja niimoodi äri. Droom ajas niimoodi äri. Mida ma siis pidin tegema?

Teate, minu jaoks pole lõpuks mingit vahet, kas on lepingut või mitte. Mina maksan oma raha ära ja ongi kogu lugu. Kui nemad oma äristiiliga lõpuks pankrotti lähevad, on see nende probleem.

Sellel hetkel, kui Droom esitas arve, mis oli meeletult üle selle, milles kokku leppisime. Me vaidlesime ligi poolteist aastat. See oli väljapressimine nende poolt. Teate, kui ma seda Droomi nime kuulen, see on nii masendav. Antropov saatis nad kukele, seal on täpselt sama lugu.

Aga mis ma teha sain? Ma olen nii kerge saak, kapokomisjoni esimees, riigikogu liige. Nii lihtne on sööta ette igasugu pabereid. Eks nad loodavad, et väänavad sellele tõpranäole. Ma võin neid Droomi seltskonna ähvardusi näidata, mida nad mulle on saatnud. Mina maksin raha ära ja leppisime kokku, et kellelgi ei ole enam pretensioone. Kuid paistab, et kokkulepped ei pea.

Kui pättidega on võimalik kokku leppida ning need ka peavad, siis nendega ükski kokkulepe ei toimi. Tunnen ennast lõksu langenuna, igal juhul jääb kaotajaks poliitik ja tema pere. Nad ähvardasid, et nüüd peab Antropov ka ära maksma. See on poliitikutelt raha väljapressimine.

Nad võivad näidata ükskõik keda, neid firmasid on kõige lihtsam minuga siduda. Täpselt nagu mind seoti Raivo Karu nimekirjaga, kus ma ei olnud, ja maksuamet teab seda.

Aga avalikkust see ei huvita enam. Selles asjas polegi võimalik ennast kaitsta.

Ma pole mingisuguseid seadusi rikkunud.

Seda ma ei tea üldse. Ei ole mõtet isegi küsida minu käest. Vaevalt, et nüüd büroo sellist asja tegi. Teate, ma tõesti ei oska seda kommenteerida.

Lubage esmalt väljendada oma nördimust, et olete esitamas minu, minu perekonna ja minu poolt juhitava ettevõtte vastu sedavõrd räigeid süüdistusi! Lükkan need siinsega otsustavalt ümber ning avaldan oma seisukohad alljärgnevalt.

Esmalt tuleb mainida, et Quelle ei ole sooritanud 19. veebruaril 2007. a üldse ühtegi ülekannet ettevõttele nimega Droom, samuti ei ole Quelle kunagi sooritanud ettevõttele Droom ülekannet summas 200 000 krooni.

Tõsi on, et Quelle OÜ ja Droomi vahel olid mitme aasta vältel majanduslikud suhted. Nimelt on Quelle OÜ pikema aja jooksul ostnud ettevõttelt Droom turundusteenuseid, sh telereklaami kogu Baltimaades (nt "Tantsud tähtedega", jne).

Quelle korraldas 2007. aasta kevadel Droomi kaasabil seitsmes Eesti linnas reklaamikampaania moeetenduste näol kogueelarvega umbes 2 miljonit krooni. Quelle pole tasunud aja jooksul Droomile mitte 200 000 krooni, vaid kokku ikka mitu miljonit.

Teie väited, nagu Quelle oleks tasunud millegi muu kui ülalnimetatud Quelle majandustegevusega seotud reklaamiteenuste eest, on absurdsed. Juhul kui te avaldate sellise laimu, siis olen sunnitud kaitsma enda ning Quelle kui börsiettevõtte head nime kõigi minu käsutuses olevate õiguskaitsevahenditega. Loodan väga, et eelnev annab alust mõtiskluseks, et kas Teie esitatud väited ja nn dokumendid pretendeerivad ikka üldse mingil moel tõele ja kuidas käituda sellises olukorras hea ajakirjandustava kohaselt.

Tunnen Jaanus Rahumägi isiklikult ja Verheyen OÜ on teinud koostööd Droom OÜga ning teinud sellega seoses Droom OÜ-le rahalisi ülekandeid. Välistan aga üheselt igasuguse seotuse Verheyen OÜ ning Droom OÜ vahelise majandustegevuse ning Jaanus Rahumägi PR-kampaania vahel. Samuti ei ole Verheyen OÜ teinud Droom OÜ-le mainitud ülekannet.

Verheyen OÜ tellis Droom OÜ-lt turundusteenuseid viimati 2007. aasta sügis-talvel ja selle kohta on olemas ka vastav dokumentatsioon (nagu ka eelneva Droomiga seotud majandustegevuse ja koostöö kohta). Arvestades Teie esitatud kahtlustuste/süüdistuste tõsidust ning nende esitamise viisi, ei pea ma aga võimalikuks Teile omalt poolt täiendava teabe või dokumentide edastamist.

Loodan, et Äripäev ei esita minu või Verheyen OÜ aadressil alusetuid süüdistusi, sest vastasel korral olen sunnitud end kohaselt kaitsma.