Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telekomi müük võib olla kasulik
Ehkki Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmine tuli paljudele aktsionäridele halva üllatusena, võib seda vaadata ka võimalusena olemasoleva investeerimisportfelli mitmekesistamiseks või neile, kelle portfell koosnes seni vaid ühest aktsiast, korraliku loomiseks.
Investeerimisspetsialistid ja analüütikud on pea nagu ühest suust soovitanud Eesti Telekomi aktsiate müügist saadud raha eest osta Leedu telekomifirma TEO aktsiaid. Soovitust põhjendatakse sellega, et tegemist on analoogilise ettevõttega ning pealegi kindla dividendimaksjaga, oletades, et Eesti Telekomi aktsionärid olid ostnud väärtpaberit just dividendiaktsiana. TEO eelmise kvartali üllatavalt head majandustulemused olid just veel üheks selle argumendi toetuseks.
Minu meelest tuleks niisugustesse soovitustesse suhtuda ettevaatlikult, sest tuleb veel kord meenutada, et kindlaid investeeringuid aktsiaturul ei ole olemas. On vaid väiksema riski ja suurema riskiga investeeringud. Arvestades Leedu makromajanduslikku olukorda ja Vilniuse börsi likviidust, muutub TEO minu jaoks tasapisi järjest riskantsemaks.
Ka investeeringu analoogilisus ei ole otsuse tegemiseks kõige parem argument. Mäletan, et päras Hansapanga ülevõtmist soovitasid kohalikud analüütikud nagu ühest suust Ungari OTP panka, ja põhjenduseks toodi kahe panga suhtelist sarnasust. Hiljem selgus, et eriti hea soovitusega tegemist ei olnud. Ehkki ka neli ja pool aastat tagasi kurvastasid paljud (mina kaasa arvatud), et suure potentsiaaliga aktsia võetakse vägisi ära, oleks Hansapanga allesjäämine Tallinna börsile olnud investorite jaoks vaata et katastroofiliste tagajärgedega.
Seetõttu ei tundu mulle ka kogu Eesti Telekomi aktsiatest saadud raha TEOsse paigutada kõige mõistlikum soovitus olevat. Vaid need, kel TEO aktsiaid üldse ei ole, võiksid seda osaliselt teha, sest välistatud ei ole TeliaSonera uus ja kõrgem pakkumine.
Aga mida siis teha? Pankade nn nõustajad, kes tegelikult on nende investeerimistoodete müüjad, soovitavad osta fondiosakuid, põhjendades, et tavainimene ei suuda õigel ajal õigeid aktsiad osta.
Tõsi ta on, lühiajaliseks investeerimiseks (alla viie aasta) pole aktsiate noppimine vähekogenud investorite jaoks kõige parem mõte. Sellisel juhul soovitan osta mõnda globaalse või regionaalse aktsiaturu indeksaktsiat ehk börsil kaubeldavat fondi.
Kui investeerimise ajahorisont on üle viie aasta, tasuks osta aktsiaid, aga ka lühema ajahorisondi puhul võiks luua portfell, kus oleks nii indeksaktsiaid kui ka ettevõtete aktsiad.
Üldiselt soovitatakse, ning ma olen sellega täiesti nõus, minna investeerimisega lähemalt kaugemale, sest kodumaiste firmade kohta on alati igasugust informatsiooni kergem saada kui kaugete kohta.
Paraku on info seisukohast lähedus suhteline mõiste. Ma arvan, et paljude globaalse haardega suurfirmade kohta on informatsiooni (ka eestikeelset) tunduvalt lihtsam leida kui mõnegi kodumaise börsiettevõtte kohta. Pealegi on börsistaatus olnud kohalikele ettevõttele pigem ettekäändeks mitte infot edastada. Näiteks kvartalitulemuste järgseid pressikonverentse, kus saaks juhtidelt tulemuste kohta kommentaare küsida, on harrastanud omal ajal vaid Hansapank ja Eesti Telekom, kes samuti on kohe börsilt lahkumas.
Ega ka Läti-, Leedu ja teiste Ida-Euroopa ettevõtete kohta eriti palju infot saada ei ole. Kui palju siinsed TEO aktsionärid (ka professionaalsed investorid) teavad TEO tegevjuhi nime? Kaldun arvama, et väga vähesed. Ka Skandinaavia börsiettevõtete kohta on piisavalt infot saada vaid üksikute kohta (Nokia, Hennes & Mauritz, Ericsson, veel mõni ja see ongi kõik).
Seepärast soovitan investeerida globaalsete haardega suurettevõtete aktsiatesse. Nende kohta on saada kõige rohkem informatsiooni ning samas on nad reeglina investeerimisobjektidena kindlamad kui nii mõnigi lähedane ja tuttav.
Muidugi võib öelda, et tuntud ettevõtted võivad minna pankrotti (General Motors näiteks). Aga kui teha viie kuni 15 hea ja tuntud ettevõtte aktsiast koosneva portfell, siis on ebatõenäoline, et pankrotti neist läheb üle ühe või kahe, aga sama hästi võib neist mõnigi osutuda raketiks. Samas tuleks portfellis teha aeg-ajalt korrektiivi ning vahetada aastaid kehvaks osutunud aktsia uue vastu välja.
Mis puudutab aga General Motorsist, siis selle ettevõtte väga kehvast olukorrast on kirjutatud aastaid.
Kõrvalolevas tabelis toon mõned oma lemmikaktsiad (tegelikult ettevõtted, sest pikaajalised ehk passiivsed investorid peaksid ostma pigem ettevõtet kui aktsiad).
Aga osa raha tuleks panna kõrvale (ühe- või kahekuulise tähtajaga hoiusele), et saaks võimaluse ja tahtmise korral osaleda Eesti Energia aktsiate avalikul esmaemissioonil.